Rass: energiatõhususes on kõik võimalik

Uute energianõuete vastuvõtmine on veninud arvatust pikemaks, kuna energeetika taustaga värske minister Rene Tammist soovis ametisse astudes varem ettevalmistatud nõuded ka isiklikult läbi töötada, ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Jüri Rass eelmisel nädalal Arvo Pärdi Keskuses toimunud liginullenergia konverentsil.

„Nõuete teema pole aga sugugi uus, mitmed määrused kehtivad meil juba pikka aega ja praegu tegeleme eelkõige nende täpsustamise, lihtsustamise ja erandite lisamisega,“ lisas Rass.

Järgmise aasta algusest peavad kõik uued hooned olema madalenergiaga ehk B-energiaklassi ja aasta edasi juba liginullenergia ehk A-energiaklassi hooned. Erandiks on väikeelamud kuni 220m² pinnaga. Oluliselt rekonstrueeritavad hooned peavad tulevast aastast vastama C-energiaklassi tasemele.

„Olles ise nii mõnegi sellise hoonega lähedalt seotud, näen, et see kõik on võimalik. Meie oma superministeerium on töötanud natuke üle aasta, läbinud suve- ja talvetsüklid ning on toiminud isegi paremini, kui ootasime. Sama kehtib kohtuhoone ja Viimsi gümnaasiumi kohta,“ kinnitas Jüri Rass.

„Energiatõhusust peab tulevikus tõestama kaks korda – esialgu hoone projekteerimisel ja uuesti siis, kui hoone on valmis ehk enne kasutusloa saamist.“

Energiasäästlik maja ei pea tegema järeleandmisi

Eesti Arhitektide Liidu (EAL) asepresident Andro Mänd, ütles et seoses uute energianõuete rakendamisega tuleb vältida olukorda, kus maja küll ise tarbib vähe energiat, kuid selle rajamine või sinna igapäevaselt jõudmine on ääretult energiamahukad protsessid.

„Arusaam energiatõhususest on Eestis seni olnud üsna üheülbaline. Keskendutud on pigem erinevate tehnoloogiaseadmete võimekusele energiat säästa või toota, tegelikkuses on see teema tunduvalt keerukam,“ rääkis EALi asepresident Andro Mänd.

„Hetkel oleme jõudmas olukorda, kus maja küll ise tarbib vähe energiat, kuid selle rajamine või ka sinna igapäevaselt jõudmine võivad olla ääretult energiamahukad ja seda tuleb igal juhul vältida. Õnneks on Skandinaavias ja mujal maailmas piisavalt häid eeskujusid, millest saame õppida.“

Andro Männi sõnul peaks energia säästmine algama juba tervete linnade või linnaosade planeerimisest. „Teistest on siin sammu võrra ees näiteks Norra, kes on algatanud FutureBuilti programmi, kus energiatõhusust vaadatakse läbi materjalide tootmisele kuluva energia ning kus oluliseks näitajaks on muuhulgas hoone kaugus ühistranspordi sõlmedest.

Norrakate poolt läbi viidud avalikud arhitektuurikonkursid on ilmekalt tõestanud, et energiasäästlik maja ei pea tegema järeleandmisi ka arhitektuurses ja linnaruumilises kvaliteedis,“ tõi Mänd näite.

Liginullenergia konverentsi korraldab Eesti Arhitektide Liit ja seal astuvad päeva jooksul üles peamiselt praktikud, lisaks Eestile ka Soomest, Ðveitsist ja Norrast. Konverentsi eesmärk on võrrelda erinevaid võimalusi energiatõhusate majade ja tervete linnaosade kavandamiseks – kõne alla tulevad eelkõige lahendused, millele on Eestis seni vähe tähelepanu pööratud, ning tuua fookusesse arhitekti roll energiatõhusate hoonete projekteerimisel.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed