31. oktoober 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Muutused ehituse teabevaras
Ehituse teabevara on saanud valimisealiseks ehk on olemas olnud juba 16 aastat! Selle aja jooksul on muutunud nii mõndagi, kõige suurem muutus on see, et paberkandjal käsiraamatust on saanud veebipõhine teabevara. See toob endaga kaasa info teistmoodi süstematiseerimise ja esitlemise, millest tulenevalt olemegi teinud läbi uuenduskuuri.
Ehituse teabevara 64. täiendus ilmub detsembris 2018.
Mis on materjalis uut? Info muutumise käigus loome juurde uusi peatükke ja kustutame vanu, kunagise 10 sisupeatüki asemel on praeguseks 12 sisupeatükki. Oleme vähendanud oluliselt lisade mahtu, põhimõttel – pigem viidata materjali algallikale, kui esitada seda lisades. Teabevara kasutajates on tekitanud segadust õigusaktide avaldamismärked, proovime edaspidi õigusaktide sisu selgitada lihtsamalt, vähendades viiteid konkreetsetele paragrahvidele, ehk n-ö tõlkides õigusakti sisu juriidilisest keelest eesti keelde.
Millest jätkuvalt lähtume? Kindlasti käsitleme ka edaspidi järjekindlalt aktuaalseid teemasid, ehk kui näiteks mõni küsimus on pälvinud avaliku võimu suurema tähelepanu või on muutunud seaduse käsitlus, siis analüüsime seda teemat meiegi. Siinkohal kutsun ka ehituse teabevara kasutajaid üles – kui on teema, mis teid huvitab, kuid mida teabevara ei kajasta, siis andke sellest teada ja saame üheskoos olukorda muuta.
Maatulundusmaale ehitamine ja vaba ehitustegevus
Ehituse valdkonna viimased uudised on aga seotud maatulundusmaale ehitamisega. Nimelt on Maa-amet seisukohal, et 1. juulist 2018 jõustunud maakatastriseaduse kohaselt ei ole enam vaja elamu ehitamisel maatulundusmaale muuta maa sihtotstarvet ehk moodustada elamumaa krunti, vaid omavalitsusel on õigus ise otsustada, kas ta lubab ehitada elamut maatulundusmaale või mitte (vt ka ptk 3.4.). Sellist lähenemist esines viimati 2000. aastate alguses.
Kindlasti on olulised ka ehitustegevusega seonduvad toimingud – nimelt on Rail Baltica kavandamise käigus esitatud suures koguses uurimistaotlusi ja nende menetlemisel on mõnigi maaomanik saanud negatiivse üllatuse, kui on selgunud, et tema nn vaba ehitustegevuse käigus ehitatud ehitis oleks pidanud olema kooskõlastatud Maa-ametiga (vt ka ptk 9.2. Vaba ehitustegevuse kooskõlastamine).
Autor: Tuulikki Laesson Ehituse teabevara peatoimetaja
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!