Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 8. oktoober 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Palgatõendite nõudmine riigihangetel hakkab vilju kandma

Foto: Andras Kralla
Hankija peab alates selle aasta jaanuarist kontrollima riigihangete korral pakkuja ja tema alltöövõtjate keskmisi töötasusid. Maksuameti kinnitusel palgatõendite esitamise nõue ehitussektori riigihangetel töötab.

„Ehitussektor on hästi kompleksne, seal on lisaks hankijale ja peatöövõtjale väba pikad alltöövõtuahelad ning vastutus seetõttu hajub – hankija võib maksta peatöövõtjale korraliku hinda, millega saaks ka maksukohustuse ära täita, kuid ahelas see raha kaob lihtsalt kuhugile," rääkis Maksu- ja Tolliameti maksuauditi üksuse juht Oscar Õun Äripäeva raadio saates Maksu- ja Tolliamet annab nõu.

Probleemi lahendamisel peab maksuamet tähtsaks koostööd hankijate ning peatöövõtjategga. „Meie küsimus on, kuidas oleks peatöövõtja huvitatud, et alltöövõtjad oleks ausad ega varastaks riigi tagant,“ rääkis Õun.

Et peatöövõtjal ja ka hankijal oleks parem ülevaade objektil toimuvast ning seal toimetavate allhankijate tegevusest, peab hankija alates selle aasta jaanuarist kontrollima riigihangete korral pakkuja ja tema alltöövõtjate keskmisi töötasusid, mis võiks olla vähemalt 70 protsenti sektori keskmisest. Kui töötasud jäävad alla nimetatud piiri, tuleb küsida põhjendust.

„Riigihanked on fookuses, et riigi rahaga ei toidetaks varimajandust,“ selgitas Õun.

Palgatõend riigihankel alati kohustuslik

Maksu- ja Tolliameti teise maksuauditi üksuse juhi Merle Siibaki sõnul väljastavad keskmise palga tõendit nemad ning selle küsimine aitab lisaks paremale maksulaekumisele tagada ka ausat konkurentsi erinevates sektorites. Samuti väheneb mõistlikku palka makstes alampakkumiste tegemise tõenäosus. 

Siibaki sõnul on palgatõendite esitamise nõue ehitussektori riigihangetel hakanud ka juba esimesi vilju kandma, mis tähendab, et süsteem töötab. „On näha, et need ettevõtjad, kes varem näitasid miinimumpalga lähedast tasu, on selle tõstnud nüüd kahekordseks,“ tõi ta näite.

Samuti pole tema sõnul selle aasta esimesel poolaastal sõlmitud ühtegi ehitustööde hankelepingut, kus poleks esitatud palgatingumus täidetud.

„Need, kes tahavad riigihankel osaleda, neil on kindlasti lihtsam kui nad ei pea hankijale selgitusi jagama,“ tõdes Siibak.

Ainsa probleemina toob Siibak välja, et tänaseks pole veel lõpuni aru saadud, et palgatõendi küsimine on riighanke puhul kohustuslik alati. „Paljud saavad aru, et tuleb küsida siis, kui tegemist on alapakkumisega, kuid tegelikult kohustab riigihankeseadus palgatõendit alates 150 000 eurostest hangetest igal juhul küsima,“ rõhutas Siibak. Ta lisas, et see kehtib ka pakkumuses nimetatud alltöövõtjate puhul.

Loe pikemalt Äripäevast.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785