Uuenenud teehoolduskava toob Eesti teedele juurde 113 miljonit

Vabariigi Valitsus kinnitas eelmisel nädalal riigiteede teehoiukava uuenduse aastateks 2018–2022. Uuenduste kohaselt kasvab riigiteede hoiu rahastamise kogumaht aastatel 2018-2020 varasema plaaniga võrreldes ligi 113 miljoni võrra.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson sõnas, et riigiteede säilitamise ja arendamise põhimõtted ei muutu. Jätkuvalt pööratakse suurt tähelepanu olemasoleva taristu korrashoiule ja hooldele, kuid samas panustatakse senisest enam teedevõrgu arendamisse.

„Vaadates olukorda meie liikluses ja suurt hukkunute arvu, on selge, et peame senisest enam panustama teevõrgu arendamisse, mis aitab omakorda kasvatada liiklusohutust. Teehoiu rahastamine peab alati olema kooskõlas vajaduste ja võimalustega – kui on vaja ehitada teatud lõigud või ristmikud ümber ohutumaks, siis tuleb  ehituseks rohkem raha panustada. Vaatluse all olevatel aastatel ehitatakse näiteks surmalõiguks nimetatud Aaspere-Haljala vaheline tee neljarealiseks. Uuenenud teehoiukava suurim kasv jõuab aga Pärnumaale, sest rahastatud saavad esimesed 2+2 lõigud Via Baltica teel Pärnu maakonnas. Just uute neljarealiste lõikude ehitust pean uuenenud teehoiukava olulisemaks aspektiks,“ rääkis majandusminister Kadri Simson.

„Uuenenud kavasse saime lisada selle koalitsiooni poolt otsustatud strateegilised objektid ja lisaraha kruusateede mustkatte alla viimiseks, kuid peale valimisi tehtavad poliitilised kokkulepped – milliseid teid lähiaastatel remontida ja ehitada – lähevad juba dokumenti 2019-2023. Aastal 2020 on võimalik teehoiukava täiendada eurovahenditega, sest siis on selge uus Euroopa Liidu eelarveperiood, mis kindlasti toob lisavahendeid ka Eesti teedevõrgu arendamiseks. Seega ei ole kavas olevad numbrid aastatel 2021-2022 lõplikult paigas, vaid näevad tulevikus kindlasti kasvu.“

Teehooldusnõuded karmistuvad

Uuenenud teehoiukava kohaselt hoitakse teid jätkuvalt korras, tehakse talvel libedatõrjet, muudetakse kruusateid tolmuvabaks, ehitatakse ümber liiklusohtlikke ristmikke ja teelõike, paigaldatakse teekattemärgistust jne.  Liiklusohutuse suurendamisel pööratakse senisest enam tähelepanu ka teehooldele. Alates novembrist karmistuvad teehooldenõuded ning uute hooldelepingute sõlmimisel (vahemikus 2018-2023) karmistatakse nõudeid veelgi.

„Vaatamata sellele, et üldmahult suuremas teehoiukavas tundub hoolduse osakaal võrreldes seni kavandatuga väiksem, võtab värske kava arvesse turusituatsiooni teehoolde valdkonnas, milles nähakse ette hoolduskulude mõningast langust. Uute,  rangemate teehooldenõuetega hooldelepingute sõlmimisel on edaspidi arvestatud ka kulude suurenemisega,“ märkis Simson.

Tänavu kulub riigiteede hoiuks ligi 289 miljonit eurot, millest enam kui 159 miljoni eurot läheb teedevõrgu säilitamisele Teedevõrgu arendamiseks on aga tänavu planeeritud ligikaudu 102 miljonit eurot. 

Uuenenud kava mahukamate töödena saab välja tuua Tallinna-Tartu maantee neljarealise osa pikendamise Võõbust Mäoni ning 2+2 lõike nii Tallinna-Narva kui ka Tallinn- Pärnu-Ikla maanteedel.

Eestis on kokku 16 605 kilomeetrit riigiteid, millest kattega teid on ligi 12 000 kilomeetrit. Teehoiukava koostas majandusministeerium Maanteeameti ettepanekul, arvestades muu hulgas valitsuse antud suuniseid ja riigi eelarvestrateegiat aastateks 2019-2022.

 

 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed