Eesti Energia ja TTÜ teevad koostööd lubjakivi ringmajandusse suunamiseks

Eesti Energia ja Tallinna Tehnikaülikool sõlmisid koostööleppe eesmärgiga uurida, millises mahus on võimalik taaskasutada Eesti Energia tootmise kõrvalproduktina tekkivat lubjakivi.

Eesti Energia strateegiliste projektide direktori Andres Vainola sõnul peab Eesti Energia ringmajandust väga oluliseks. „Meie eesmärk on jätta keskkonnale võimalikult väike jalajälg ja maksimaalselt taaskasutada tootmise kõrvalprodukte nagu näiteks lubjakivi ja tuhk,“ rääkis Vainola. Ta selgitas, et kas või näiteks Rail Balticu raudteetrassi kandev kiht vajab kümneid miljoneid tonne erinevaid looduslikke materjale, mida võiks just põlevkivi tootmise jääkide taaskasutamisest saada.

“Uue sajandi väljakutsed teadlastele ja inseneridele on seotud eelkõige säästva arengu tagamisega – miljonite tonnide lubjakivi ringmajanduse põhimõtetel kasutusele võtmisele lahenduse leidmine oleks suur samm edasi meie pikaajalises koostöös," ütles Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo. 

5 miljonit tonni aastas

Eesti Energia suurenergeetika tootmisüksustes tekib aastas pea 5 miljonit tonni lubjakivi, millest täna tehakse killustikutooteid mõnisada tuhat tonni aastas. Alles jäänud osa ladestatakse maapinnale, millest tekivad lubjakivimäed, mis keskkonnaohtu endast ei kujuta, kuid võivad häirida kohalikke kogukondi.

Koostöös TTÜ teadlastega ongi kavas uurida, kui palju Eesti Energia tootmise kõrvalprodukte saaks kasutada Eesti jaoks teistes olulistes projektides. ”Soovime olla valmis ka Rail Balticu ehitushangeteks, olla hangetel osalejatele partneriks ning pakkuda projekteerimis- ja ehitusettevõtetele oma tooteid,” selgitas Vainola. Põlevkivi tootmisjääkide sobivust ja võimalikku kasutamise mahtu hakkavad uurima TTÜ ehitus- ja arhitektuuri, geoloogia ja ärikorralduse instituudid.

Uuringu meeskonna liige ja Eesti Inseneride Liidu president Arvi Hamburgi sõnul on esmatähtis leida tootmisjääkidele põhjendatud kasutusvaldkond. „TTÜ teaduspotentsiaali ja tööstuspartneri koostööna valmiva uuringu tulemused on rakendatavad ringmajanduses vähendamaks keskkonnakoormisi,“ selgitas Hamburg. 

„Uuring selgitab muuhulgas raudtee- ja maanteelõikudel juba varem kasutatud lubjakivi killustiku omaduste võimalikke muutusi ja deformatsioone. See tähendab, et vanematel ehitusobjektidel oleva lubjakivi ja tuha käitumise analüüs võimaldab hinnata kas ja millises mahus on nende materjalide kasutamine Rail Balticu trassil võimalik ja majanduslikult otstarbekas,” selgitas Hamburg. Uuringu tulemused selguvad hiljemalt järgmise aasta alguses.     

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed