Puitmajasektori teadustööd annavad suuniseid nii tootjatele kui riigile

Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Kaarel Väer.
Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Kaarel Väer.

Eesti Puitmajaliit tunnustas neljandat korda parimaid puitmajasektori valdkonna lõputöid. 2018 .aasta konkursile laekunud magistritööd lahendasid ristkihtliimpuidu tulepüsivuse ning niiskustehnilisi probleeme, puitkarkasshoone akustika küsimusi ning riigi rolli keskkonnasäästliku ehitamise edendamisel ja puitmajasektori innovaatilisuse arendamisel.

Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Kaarel Väer hindab selle aasta töid kõrgetasemelisteks ja kinnitab, et puitehitusega seonduvate uurimusküsimuste käsitlemine on muutunud ülikoolides üheks prioriteediks. „Konkursil andis väga tugevalt tooni 2017.aasta lõpus läbi viidud ainulaadne täismõõdus CLT hoone tulekatse, samuti olid väga head analüüsid riikliku ehituspoliitika tulemuslikkusele,“ sõnab Väer, kuid lisab, et parimate tööde tunnustamisel lähtuti sel aastal eelkõige sektori tänaseid aktuaalseid probleeme käsitlevatest küsimustest.

Puitmajasektori elu- või avalike hoonete tootmis- ja ekspordimahust 90% moodustavad täna puitkarkasshooned, ülejäänud 10% kuulub palkkonstruktsioonidele. „Leidsime, et kõige tugevam töö  lahendas sel aastal puitkarkasshoonete akustikaga seonduvaid kitsaskohti,“ ütleb Väer. „Ettevõtted ekspordivad täna suures mahus 4-5 korruselisi kortermaju. Akustika temaatika peab olema nendes hoonetüüpides lahendatud hindele „viis“.“

Konkursi korraldaja, Eesti Puitmajaklastri juhi Lauri Kivili hinnangul on selle aasta teadustööde hulgas ka suurepärane lugemismaterjal poliitikakujundajatele. „Soovime täna näida tõeliselt rohelise riigina. Kui vaatame ehitussektorit, siis moodustab see ligi 40% maailma CO2 heitmetest, aga sammud selle kolossaalse numbri vähendamiseks on olnud liiga tagasihoidlikud“, ütleb Kivil. Kivili hinnangul peaks riik küsimust lahendama oluliselt terviklikumalt ning keskkonnasäästlike ja innovaatiliste ehitusviiside edendamiseks soodustama erinevate regulatsioonidega suuremas mahus just puidu kasutamist. „Magistritööd toovad selles osas väga selgelt esile riikliku keskkonnasäästliku ehitusviisi edendamise puudulikkuse ning oskamatuse olla innovaatilise ehituse eestvedaja,“ lisab Kivil.

I preemia pälvis  Kaarel Sepp (TTÜ) lõputöö „Heliisolatsiooninõuete täitmine kergkonstruktsioonidest eluhoonetes” eest, juhendaja oli Marko Ründva . 

II preemia pälvis Maarja Linda Ojarand (TTÜ) lõputöö  „Lisasoojustuselementidega rekonstrueerimise analüüs ja tootearendus” eest, juhendaja oli Targo Kalamees

III preemia pälvis Merle Zimmer (EMÜ)  lõputöö „Ehitustehnoloogia ja materjalide valik keskkonna aspekte arvestades Eesti ehitusturul – hetkeolukord ja trendid” eest, juhendaja oli Kaarel Sahk. 

Preemiakonkursi näol annab Puitmajaliit ja -klaster omapoolse panuse, et edendada sektori ettevõtete ja kõrgkoolide vahelist laiapõhjalist koostööd ning innustada noori üliõpilasi kirjutama teadustöid just puitehitiste teemadel. Preemiate väljajagamist alustati 2015.aastal, kusjuures osaleda saavad Eesti kõikide kõrgkoolide tudengid nii bakalaureuse-, magistri- kui rakenduskõrghariduse astmes. Üliõpilase lõputöö peab käsitlema kas tehasemaja tootmise, arendamise, turundamise vm seonduva valdkonna aktuaalse probleemi lahendust või andma olulist lisandväärtust Eesti puitmajasektorile.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

september 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed