Hoonete ja haljasala samaaegne ehitus ei ole hea mõte

FOTO: Meeli Küttim
FOTO: Meeli Küttim

Maastikuarhitekt Ülle Kriðakov osaühingust Kivisilla selgitas saates Eramaja ehitus, et maastikuehitust ei tasu oma kodu rajamisel jätta hoonete ehitusega samale ajale, kuna üks tegevus hakkab teist segama. Valminud aias vajab kõige suuremat hooldust aga muru, millele on õnneks aga oluliselt hõlpsamalt käsitletavaid alternatiive.

Maastikuarhitekti koostatud projekt hõlmab Kriðakovi sõnul taimede ja haljastuse kõrval ka vertikaalprojekteerimist, teedeplaane, võimalik et ka veekogusid, pergolaid, lehtlaid, välimööblit, konteinerid ja ka välisvalgustuse lahendusi. Tihtipeale on maastikuarhitektid leidnud omale partneriteks maastikuehitusega tegelevaid ettevõtteid, keda nad võiksid haljastusprojektis olevate tööde teostajatena ka soovitada. „Seda tegevust ei saa hoonete ehitusega paralleelselt teha, üks segab väga teist ning mõte seda üritada ei ole hea,” kinnitab Kriðakov.

Kriðakov toob lisaks saates välja, et haljastuse peale võiks mõelda juba oma tulevase kodu jaoks krunti valides. Tihti vaatavad inimesed krunti valides selle hinda või ka piirkonda, ent samas on inimeste huvi aianduse vastu ju erinev ja sellest lähtudes võiks ka krunti valida. „Ühed soovivad, et see oleks hästi lihtsasti hooldatav, teised panustavad meelsasti suurele töömahule. Kui on viljakad pinnased ja taimed kasvavad hästi, sobib taolises piirkonnas krunt rohenäpule. Samas kui soovitakse kodu näiteks Suurupisse, kus praktiliselt mulda paepealsel ei ole, siis ei ole suurt aiapidamist mõtet planeerida,” selgitab Kriðakov.

Looduslike tingimusi ümber kujundada, seda parandada ja täiustada Kriðakov väga suures mahus ei soovita. „See on tunduvalt kallim ja sekkuvam, nõuab teatud ressursse. Targem on ikka loodusega kooskõlas elada, ütleb Kriðakov ja toob välja, et 50-60% aeda planeeritavatest taimedest võiksid olla sellele kasvukohale sobivad. See annab tema sõnul ka inimesele hoolduses piisavalt hingetõmmet, sest taim kasvab sobivas kohas paremini ka vähema hooldusega.

Saates tuleb kõne alla ka asjaolu, et eestlane armastab aias väga muru. Kriðakov tuletab siiski meelde, et muru vajab kõige rohkem hooldust ja on töömahukas. „Muruks nimetame neid kooslusi, kus kasvavad ainult kõrrelised,” märgib maastikuarhitekt. Õige muru saamiseks tuleb seda süsteemselt iga nädal niita, et see kasvaks tihedaks. Muru nõuab ka kaks korda aastas väetamist ja vähemalt korra õhutamist.

Küll aga ei ole muru vaja Kriðokovi kinnitusel liiga tihti kasta, eesti kliimas tuleb seda teha vaid põuastel perioodidel. Taimi pole tema kinnitusel vaja niipalju poputada, sest siis nende juurestik kujuneb välja mitte liiga sügav, vaid pinnapealne. Kes aga muru hooldust liiga keeruliseks peavad, neile soovitab maastikuarhitekt lilleniite või lihtsaid talurohtlaid.

Kuula saadet SIIT

Saatejuht on Lauri Leet.

Saadet toetab Bosch.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed