Ühiselamu renoveerimiseks välja töötatud uudsel tehnoloogial on suur kasutuspotentsiaal korterelamute renoveerimisel nii Eestis kui ka välismaal. Eestis ootab renoveerimist kokku ligi 13 000 korterelamut ning oskustööjõu piisavus ja kõrge maksumus on renoveerimise pudelikaelaks, mille TTÜ teadlaste välja töötatud tehnoloogiaga saab lahendada.

- Foto: Pille Kallas, TTÜ halduskorralduse eriala lõpetaja
Täna avavad hoone pidulikult TTÜ rektor Jaak Aaviksoo ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.
1986. aastal valminud Akadeemia tee 5a hoone on tüüpne paneelmaja, mida leiab Mustamäelt, Õismäelt ning Lasnamäelt, aga ka mujalt.
Tehnikaülikooli teadlaste loodud lahendused võivad ehitusturgu ning renoveerimispraktikat põhjalikult muuta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Akadeemia tee 5a hoone renoveeriti põhimõtteliselt erinevalt praegusest parimast praktikast – tavaliselt ehitusplatsil tehtav töö viidi nii suures osas kui võimalik tehasesse. Tehases valmistati välisseinu ja katust katvad lisasoojustuselemendid, seinaelementidesse paigaldati ka ventilatsioonitorustikud. Renoveerimisprotsessi ja selle ettevalmistusse ning järeluuringutesse on kaasatud palju tehnikaülikooli doktorante ja teadlasi.
„Oleme tänaseks saanud ka hoone energiatarbimise esialgsed andmed, näiteks veebruarikuu energiatarbimine on liginullenergiahoone kohta ootuspärane. Elektritarbimine on jällegi väiksem, kuna ruumides on säästlikud LED valgustid ja hoone toodab ka ise elektrit. Prognoositust suurem on kütte ja ventilatsiooni energiatarbimine, kuna elanikud hoiavad ruumides arvatust kõrgemat temperatuuri. Veetarbimine on keskmisest korterelamust suurem tänu suuremale elamistihendusele. Siiski, kui võrrelda hoone energiatarbimist enne ning pärast renoveerimist, on tulemus erakordne. Liginullenergiahoone on tõepoolest energiasäästlik võrreldes sellesama hoone varasema energiakuluga,“ kinnitab teaduslikku renoveerimist juhtinud ehitusfüüsika professor Targo Kalamees ja lisab, et juba on tuntud huvi, kuidas saaks sellist renoveerimislahendust kasutada teiste korterelamute ning äri- ja avalike hoonete juures.
Lisasoojustuselementide kontseptsioon on välja töötatud Horizon2020 uurimisprojekti MoreConnect raames, projektis osalevad 18 partnerit seitsmest Euroopa riigist. Eestis osalevad uurimus- ja arendustöös lisaks Tallinna Tehnikaülikoolile veel Matek AS ja REF Ehitustööd OÜ.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rääkides Eestis valmivate kvaliteetsete uste ja akende tootmisest, ei saa üle ega ümber Haapsalu Uksetehasest. Ent pea 35 aastat järjepidevalt tegutsenud ettevõtte suund oleks võinud olla ka muu, sest esimese tootena valmistati tehases hoopis täispuidust kirst, mis tellimustööna Žiguli 09 katusel Soome sõidutati.