Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 22. aprill 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui karm on Eesti ehituskord võrreldes Prantsusmaaga?

Foto: Pixabay
Kõige suurem erinevus Prantsusmaa ja Eestimaa ehitustegevuses on ehitustegevus objektidel. Prantsusmaal peab iga eriosa tööetapp peab olema eelnevalt lõpetatud, alles siis võib järgmise etapiga alustada, kirjutab Domus Kinnisvara projektijuhtimise osakonna juhataja Kaili Tamm ettevõtte blogis.

Igal ehitusplatsil on kohustuslikus korras kontrolliasutus, kes kinnitab ehitustööde vastavuse projektile ja ühtlasi jälgib tegevuste kulgu. Ehitustööde alustamisel, nõuab arhitekt ehitusettevõtetelt ehitustegevuse standarditele vastavusse viimist. Arhitekt võib tööde eest maksmise peatada. Objekti lõppemisel toimub üldine kontrollikülastus ja klient võib avaldada pretensioone. Ka see võib peatada ettevõtetele tööde eest järelejäänud tasu maksmise (reeglina 10%). See puudutab kõiki kohti, mis ei ole vastavuses standardile ja/või halvasti tehtud. Niinimetatud turvalisuse komisjon on kohustuslik juhul, kui objekt on avalikuks kasutamiseks laiemale üldsusele (koolid, kaubanduskeskused jms).

Elektritöid kontrollib komisjon enne, kui ehitis lülitatakse vooluvõrku. Elektriettevõtted peavad olema pädevad ettevõtted. Tuleohutust tagavad eraldi standardid ja seda kontrollib turvalisuse komisjon, kuhu kuuluvad tuletõrjujad, politseinikud ja haldusametnikud. Seejärel väljastab komisjon nii-öelda ehitise avamise loa.

Kehtib kümneaastane garantii

Üldine reegel on, et kõikidele ehitusobjektidele, nii avalike kui ka eratööde puhul, kehtib 10-aastane garantii, millele ettevõtte peab kohustuslikult alla kirjutama ja klient võib edasi kaevata halvasti tehtud tööde osas. Eestis ehitusseadustik ei näe ette ehitise garantiid. Sisuliselt tähendab see, et kahe aastane garantiiperiood kehtib küll juhul, kui füüsilisest isikust tarbija ostab või tellib ehitise ehitamise. Sel juhul siis vastutab ettevõtja (näiteks arendaja või ehitaja) puuduste eest, mis võivad kahe aasta jooksul ilmneda. Selline seadusest tulenev kaitse ei kehti aga juhul, kui ehitise ostjaks või ehitustöö tellijaks on ettevõte.

Dokumendid esitatakse Prantsusmaal paberkandjal, kuid üha enam ka digitaalselt. Kõikidel suurematel ehitusplatsidel koostatakse DTU dokument (ühtne tehniline dokument), kuhu on kantud tehtavate tööde liigid, samuti ehituseks kasutatavad materjalid. See võimaldab ettevõtetel koostada tööde kavandatavat maksumust. 

Vanad ohtlikud või elamiskõlbmatud majad üldiselt lammutatakse maavalitsuste korralduse kohaselt. 

Kaili Tammele kirjeldasid Prantsusmaa ehituskorda Orleans’ i ametikooli ehitusviimistluse eriala kutseõpetajad. Loe pikemalt ettevõtte blogist.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785