Vaata Riigihanke teabevara uusi täiendusi

Riigihangete seadus võimaldab hankijal sisuliselt igas menetluse etapis hankemenetlus kehtetuks tunnistada. Võib öelda, et kehtetuks tunnistamine tekitab hankijale endale probleeme, sest ostetav asi, teenus või ehitustöö saab valmis hiljem ning vajalik on uue riigihanke tegemine.

Pakkuja on aga panustanud pakkumuse koostamisel nii enda aega kui ka ressurssi. Kohtu- ja vaidlustuskomisjoni praktika kohaselt on ainukeseks piiranguks hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel hankelepingu sõlmimine.

Lisaks on oluline, et hankijal sisuliselt puudub majanduslik vastutus pakkujate ees, mistõttu on hankemenetlusi kehtetuks tunnistatud ka põhjusel, et pakkumuse on esitanud vaid üks pakkuja (ptk 3.6.2.).

Riigihanget iseloomustab konkreetne menetlusreeglistik, mis erineb hankemenetluste liikide kaupa. Üheks selliseks menetluse erikorraks on sotsiaal- ja eriteenused, mida on täpsemalt käsitletud ptk 4.1.14.

Pakkumuste hindamiskriteeriumid määravad pakkujate järjekorra, mistõttu valesti valitud kriteeriumid võivad kaasa tuua hankija jaoks ootamatud tulemused. Hind ei ole ainus tegur, selle asemel saab välja tuua nii kvaliteedi kui ka muid omadusi kajastavaid näitajaid (ptk 7.1.1).

Täielikult uuendatud on ptk 8.2.3. – Pakkuja või taotleja nõuded, mis tulenevad asukohamaast. Kohtud on jõudnud seisukohale, et hankija ei pea asukohaga seonduvat piirangut põhjendama ei suuliselt ega kirjalikult.

Üks pakiline küsimus on viimasel ajal – kas tõesti ei tohi enam esitada registreeringut pakkujate kvalifitseerimise nõudena? Ja järgmisena küsitakse – kuidas siis registreeringu nõuet esitada? Tegemist on tõesti problemaatilise olukorraga, sest vastus „ehitustööde osas ei saa, aga teenuste osas saab“, ei tundu registreeringu sisu ja eesmärki silmas pidades õigena.

Teemat käsitleme pikemalt ptk-s 8.2.4. Sellest, kas ebaõigete andmete esitamine on valeandmete esitamine või hoopis inimlik eksitus, saab aga lugeda ptk-s 8.3.3.

Põhjendamatult madal maksumus on olnud aastaid üks suuremaid tüliküsimusi – reeglina hankija otsustab, et tegemist ei ole põhjendamatult madala maksumusega, pakkuja arvamus on aga vastupidine.

Kes aga õiguslikus mõttes otsustaja on, saab lugeda ptk-st 9.3.4. Pakkumuste jõusolekut saab pikendada pakkuja ise – see kõlab ilusti, kuid ainult juhul, kui pakkumuste jõusoleku tähtajast kinni peetakse.

Millal algab pakkumuste jõusoleku tähtaeg, on käsitletud ptk-s 9.5. Vaidlustuste statistika on hirmuäratav, rohkem kui kolmandik esitatud riigihangetest jäeti 2017. aastal läbi vaatamata. Mis on vaidlustamisel oluline ja millal vaidlustus tagastatakse, saab lugeda ptk-dest 11.1 ja 11.3.3.

Osale arutelus

  • Tuulikki Laesson, peatoimetaja

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

EVOPIPES otsib MÜÜGIINSENERI

Evopipes

28. august 2018

NORDIC HOUSES KT OÜ otsib PROJEKTEERIJA-TEHNIKUT JA INSENERI

Tammiste Personalibüroo OÜ

23. august 2018

Ehituse erilehed