Digiareng aitab kasvatada huvi ehituse vastu

Uute tehnoloogiate ning digiehituse võimaluste kasutuselevõtt ja digiarengu eksponeerimine sektorist väljapoole on võtmeküsimus, et suurendada huvi ehituse vastu ning vähendada tööjõupuudust, kinnitavad järgmisel nädalal Tallinnas esinevad digiehituse spetsialistid Hollandist ja Austriast.

Hinnanguliselt suureneb ehitussektor üle kogu maailma 3,2% aastas, et rahuldada järjest kasvava linnarahva vajadust infrastruktuuri ja hoonestuse järele. Eesti vajab ehituses lähikümnendi jooksul aastas ligikaudu 880 uut töötajat: 385 spetsialisti ja 495 oskustöötajat. Kuna aga ehituse erialade lõpetajate arv on väiksem kui uue tööjõu vajadus ja viimastel aastatel õppima asunute arv on langenud, süveneb tööjõu puudujääk lähiajal veelgi, selgus aasta algul avaldatud SA Kutsekoda uuringust.

Kõrghariduses on ehituse erialadele sisseastujate ja lõpetajate arv viie viimase aasta jooksul vähenenud veerandi võrra, mida on keskmisest enam. Lähiaastatel jääb puudu kolmandik erialase väljaõppega inseneridest, kinnitab uuring.

Hollandi BIM-konsultant Edwin Bosscha, konverentsi BIMsummit Estonia 2018 üks esinejaid, on veendunud, et sektori kõrgtehnoloogiline kuvand kasvataks noorte huvi ehituse vastu. Ühtlasi lisab ta, et ehitussektori tehnoloogilise muutuse ajal on üha enam vaja ka IT- ning analüütikutaustaga inimesi, kes digiehitusega seotud rolle kannaksid – seega ei pruugi ehitusharidus olla enam ainus võimalus sektoris tööd saada.

Wienerbergeri digiehituse juht Paul Surin, kes samuti 19. aprillil toimuval BIMsummiti konverentsil esineb, leiab, et kõige olulisem on veendumus, et digitaliseeritud ehitussektor on see, mille suunas me liigume.

Efektiivsuse kasvu on mõistetud

BIMi rakendamine on esimene konkreetne samm, mis nõuab nii tehnoloogilisi kui ka tehnoloogia kasutuselevõtust tingitud muudatusi tööprotsessides ning koostöös. BIM areneb globaalselt väga kiiresti. Paul Surin näeb selle peamiseks eestvedajana riiklikke mandaate: nende jagamine annab aimu, et on mõistetud projekteerimise, ehitamise ning hilisema haldamise etappide seotusest tulenevat efektiivsuse kasvu.

Edwin Bosscha meelest on üheks huvitavamaks arenguks automatiseeritud projekteerimine, mis võimaldab arvuti abil leida ning hinnata kõige optimaalsemaid ja sobivamaid lahendusi vastavalt konkreetsetele vajadustele. Selles vallas on veel palju arenguruumi, ent arvestades tänapäeva tehnoloogia ning tehisintellekti arengut, siis muutub ka automatiseeritud projekteerimine üha reaalsemaks, leiab Edwin.

Paul Surin leiab, et üheks oluliseks võimaluseks ehitussektori arengus on teiste sektorite teadmistest ja kogemustest õppimine. Tehnoloogia arenguga näeme üha enam rutiinsete tööülesannete automatiseerimist, see aga ei asenda spetsialistide tööd ega nende kognitiivseid oskusi, mis efektiivsuse tõstmisel on hädavajalikud.

Ehitusprotsess kui ringlus

Teise olulise arengusuunana ehituses näeb Paul energiatõhususe kasvu. Näiteks toob ta välja Inglismaal läbi viidud põhjaliku uuringu, milles selgus, et hoonete reaalsed süsinikdioksiidi heitkogused ületasid projekteeritud koguseid ligi neli korda. Vajadus teha vähemaga rohkem paneb meid mõtlema ehitusprotsessi kui ringluse peale, milles suur roll on nii ehitise osade kui materjalide taaskasutamisel ja ümbertöötlemisel. Paul Surin on veendunud, et just digitaliseerimine ning BIMi rakendamine viivad meid sellele lähemale.

Paul Surini, Edwin Bosscha ning teiste spetsialistide kogemuslugusid saab kuulda juba 19. aprillil toimuval BIMsummit Estonia 2018 konverentsil.

Osale arutelus

  • Miina Karafin
    Nordeconi BIM arenduse projektijuht, BIMSummit Estonia 2018 korraldusmeeskonna liige

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed