Korteriühistutel jäi saamata üle 48 miljoni euro toetusraha

KÜL juhatuse esimees Andres Jaadla.
KÜL juhatuse esimees Andres Jaadla.

Riigi otsus lõpetada kortermajade renoveerimistoetused ning asendada see üürimajade ehitamisega jätab raskesse rahalisse olukorda 200 ühistut üle Eesti, kes olid juba alustanud renoveerimistoetuse taotlemist ja teinud selleks vajalikke kulutusi, aimamata, et toetust ei saagi, tõdeti Tartus XVI Lõuna-Eesti korteriühistute foorumil.

Foorumil esitleti ka Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) poolt läbi viidud vastavasisulise küsitluse tulemusi.

Liit kogus tänavu aasta alguses andmeid ühistute kohta selgitamaks  välja, kui palju korteriühistuid jäi riiklikust renoveerimistoetusest  ilma ning millises mahus kulutusi on  ühistud teinud riikliku toetusraha saamise ettevalmistumiseks.  Küsitlusele vastasid korteriühistute juhid, 
tehnilised konsultandid, või ühistu liikmed, kes esindasid kokku 339 korteriühistut üle Eesti.

Kokku 200 ühistut ehk 59% vastanutest kinnitas, et nad olid rekonstrueerimise toetuste taotluste vastuvõtmise peatamise ajaks kas teinud juba kõik ettevalmistavad tegevused või alustanud ettevalmistusi toetuse taotlemiseks. Küsitlusest selgus, et ühistud oleks valmis korterelamute renoveerimiseks kogusummas 124,7 miljonit eurot. Ühistute poolt planeeritud, kuid saamata jäänud ja koheselt vajalik korterelamute rekonstrueerimise toetuse summa arvesse võttes vastajate poolt nimetatud planeeritavat rekonstrueerimise kogumaksumust ja planeeritud toetuse protsenti on 48 214 562 eurot.

"Vajalikku toetussummat võib aga hinnata siiski nimetatust oluliselt suuremaks, kuna antud juhul ei ole arvesse võetud korteriühistuid, kes ei olnud küsitluse läbiviimise ajal alustanud rekonstrueerimise planeerimist ja ei osanud veel nimetada planeeritavate tööde kogumaksumust," sõnas EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla.

Üürimajadega topelt vaeseks

Jaadla sõnul on oluline ka märkida, et ligi kolmveerand küsitlusele vastanud rekonstrueerimistöid kavandavatest korteriühistutest oleks täna valmis taotlema suurimat 40%-list korterelamute rekonstrueerimise toetust. Kõige enam tegid rekonstrueerimise toetuse taotlemise  ettevalmistamiseks kulutusi ja tunnevad kõige kiiremat vajadust rekonstrueerimise toetuse jätkumiseks korteriühistud Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Tartumaal.

Riigi plaani renoveerimistoetuste lõpetamise kohta kritiseeris foorumil teravalt Riigikogu liige ja endine Tartu linnapea Urmas Kruuse (RE), kelle sõnul tuleks vähemalt osa üürimajade projekti rahast suunata neile korteriühistustele, kes juba renoveerimisprotsessiga alustanud ning 
omalt poolt kulutusi teinud on. "Kindalsti tuleks vanad majad enne renoveerida, kui hakata uusi juurde ehitama," ütles ta. "Rahuldamata renoveerimisnõudlus ja panustamine üürimajade projekti teeb meid topelt vaeseks."

Mullu septembris peatati taotluste vastuvõtt korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlemiseks, kuna eelarveperioodi vahendid aastani 2020 olid selleks hetkeks taotlustega kaetud. “Taotluste vastuvõtmise peatamise tõttu jäid paljud korteriühistud, kes olid juba 
alustanud ettevalmistusi rekonstrueerimiseks ja teinud kulutusi rekonstrueerimise toetuse taotlemiseks, ilma toetuse taotlemise võimalusest,” rõhutas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. Sihtasutusele KredEx oli selleks ajaks laekunud 460 taotlust summas ca 104 miljonit eurot toetuseks ettenähtud 102 miljonist eurost.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed