Ministeerium: energiatõhususe nõuded virgutavad ehitust arenema

Margus Tali
Margus Tali

Kuigi Eestis on veel vähe näiteid liginullenergiahoonetest, on liginullenergiahoonete nõuetele üle minemiseks vajalik areng Eestis hoogu võtmas ja parimad praktikad välja kujunemas, ütleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna nõunik Margus Tali.

Milliseks hindate Eesti ehitus- ja kinnisvarasektori üldist valmisolekut liginullenergiahoonete ehitamisele üle minekuks?

Liginullenergiahoone nõuded on jõus olnud alates 2013. aastast. A-klassile vastavaid hooneid on tänaseks kavandatud mitmeid, kuid palju laialt teadaolevaid näiteid kasutusele võetud liginullenergiahoonetest veel ei ole. Selline olukord on tingitud asjaolust, et ehitus- ja kinnisvarasektor on võrdlemisi konservatiivne sektor, milles nii tööprotsessid kui arengud vältavad pikalt.

Üheks hoonete energiatõhususe direktiivi sätestamise eesmärgiks ongi kõnealuste sektorite virgutamine arengule. Liginullenergiahoonete nõuetele üle minemiseks vajalik areng on Eestis hoogu võtmas ja avaliku sektori initsiatiivil püstitatud liginullenergiahoonete ning välja töötatud juhendmaterjalide abiga jõuame olukorda, kus ehitussektoril kujunevad nõuete jõustumiseks vajalikud kogemused ja baasteadmised.

Arengud on selgelt näha. Näiteks on Riigi Kinnisvara AS juba mõnda aega tagasi otsustanud kõik tulevased hooned kavandada liginullenergiahoonetena. Samuti sisendab optimismi see, et A- ja B-energiamärgistega elamud on kinnisvaraportaalide andmete põhjal muutunud arvestatavaks müügiargumendiks.

Ehitussektoris on aastaid laialdaselt olnud levinud tõlgendus, et liginullenergiahoonete nõue ei rakendu uusehitistele, mille puhul on ehitusluba või -teatis väljastatud enne 2020. aasta 31. detsembrit. Euroopa Komisjoni tõlgenduse kohaselt peavad kõik uued hooned, mis valmivad pärast 31. detsembrit 2020, olema liginullenergiahooned, sõltumata sellest, millal neid ehitama hakati. Kuulda on olnud hinnanguid, et energiatõhususnõude rakendamise sidumine hoone valmimise ehk kasutusloaga on Eesti õigusruumis liiga keeruline. Kuidas ministeerium olukorda näeb?

Kohtusime vastava Euroopa Komisjoni tõlgenduse arutamiseks 2017. aasta jooksul korduvalt ehitussektori liitude esindajatega. Arutelude tulemusena jõudsime ühisele seisukohale, et liginullenergiahooneid on võimalik saavutada vaid juhul, kui hoone on sellisena kavandatud alates hoone kavandamise kõige esmastest etappidest. Selle tõttu läheks liginullenergiahoone nõuete sidumine hoone valmimisega vastuollu kulutõhususe eesmärgiga.

Arutelude käigus valmis MKMi tellitud ja TTÜ koostatud hoone energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhususe analüüs. Vastava analüüsi kohaselt on liginullenergiahoone tase muutunud kulutõhusaks.

Eelnevast tulenevalt on liginullenergiahoone nõuete üleminek kavandatud järk-järgult ja seotult ehitusloa andmisega. Hooned peavad vastama B-energiaklassile alates 01.01.2019 ja A-energiaklassile ehk liginullenergiahoone nõudele alates 01.01.2020.

Enne seda vaadatakse hoonete energiatõhususe nõuded tervikuna üle ja viiakse sisse täiendused, mis võtavad täpsemini arvesse paremat ehituspraktikat, mida kõrge energiatõhususe hoonete püstitamine eeldab.

Arendajate hinnangul on tarbijate nõudlus liginullenergiahoonetes olevate pindade vastu praegu madal, sest tellija või ostaja ei soovi maksta kinni A-energiaklassiga hoone ehitamisega kaasnevat hinnalisa. Mis võiks tellijaid mõjutada juba täna A-energiaklassiga hoonete kasuks otsustama?

Hoonete energiatõhususe nõuded põhinevad kulutõhususe hinnangutel. Kulutõhususe määramise aluseks on alginvesteeringuga saavutatud püsikulud mitte-eluhoonete puhul 20 aasta pikkuse kasutusperioodi ning eluhoonetele puhul 30 aasta pikkuse kasutusperioodi jooksul. Seega on hoonete energiatõhususe nõuded välja töötatud eesmärgiga tagada madalamad püsikulud just hoone kasutajatele.

Loetud hulk elamuarendusi aga juba lähtub A- ja B-energiaklassist, järelikult on vastav arusaam sobiva ajastusega turule jõudmas. Statistika näitab eluruumide puhul ka seda, et korteri ruutmeetri hinnad tarbimist oluliselt ei mõjuta, pigem võib täheldada seost igakuise laenumakse ja keskmise netopalga vahel. Aasta-aastalt eelistatakse kolida ka üha kompaktsemale pinnale. Seega on arendajate hinnangu puhul tegemist eelkõige finantseerimise küsimusega, mille põhialused eeldatavasti ei muutu.

Milline võiks olla parim näide senini Eestis ehitatud liginullenergiahoonest?

Nagu öeldud, Eestis on hetkel veel võrdlemisi vähe näiteid liginullenergiahoonetest. Samas on Eestis juurutatud hoonete energiatõhususe nõuded väga liberaalsed ja jätavad konkreetsele hoonele, vastavalt selle asukohale ja kasutamisotstarbele, parima tehnilise lahenduse leidmisel spetsialistidele väga vabad käed.

Parim praktika on alles kujunemas ja ilmselt saab vastava ülevaate teha lähiajal, kui valmivad mitmed Riigi Kinnisvara AS arendatud liginullenergiahooned.

On vihjatud, et Eesti turul on projekte, kus soodsama energiaklassi saavutamiseks projekteeritud tehnilisi lahendusi ei ehitata faktiliselt välja, järelevalve selle üle aga puudub. Kuidas kommenteerite?

Järelevalvet selle üle, et hoone ehitatakse välja vastavalt ehitusprojektile, teevad kohalikud omavalitsused. Liginullenergiahoone nõuete jõustumisel selles osas põhimõttelisi muudatusi kavandatud ei ole.

Põhjuseks, miks meil on arendatud sedavõrd vähe liginullenergiahooneid, on peetud ka Eesti arhitektide ja inseneriosade, ennekõike kütte- ja ventilatsioonipaigaldiste projekteerijate ebapiisavat kompetentsust.

Optimaalsete lahendustega saavutatud kõrge energiatõhususe näitaja ei ole midagi, mida saab vahetult enne hoone valmimist lihtsalt peale kleepida. See eeldab erinevate hoone kavandamisega seotud spetsialistide koostööd ja senisest põhjalikumat projekteerimisprotsessi. Energiatõhususe eesmärgi poole tuleb püüdlema hakata juba hoone püstitamise esmastes etappides. Selle tõttu on liginullenergiahoonete vähese arvu eest vastutuse panemine üksikule spetsialistide ringile selgelt ebaõiglane.

Kas liginullenergiahoonete nõude üleeuroopaline rakendumine võiks pakkuda Eesti kinnisvaraarendajatele võimaluse siseneda välisturgudele?

Üheks hoonete energiatõhususe direktiivi sõnastatud eesmärgiks on Euroopa Liidu siseturu arengu ja selle läbi konkurentsivõime ergutamine kõrget energiatõhusust tagavate lahenduste arendamisel.

Kuigi hoonete energiatõhususe direktiivis sätestatud printsiibid on ühed, töötab iga liikmesriik välja hoonete energiatõhususe nõuded, mis vastavad kohalikele oludele. Seetõttu ei ole liginullenergiahoone nõuded üle Euroopa ühtsed. Kindel on siiski see, et hoonete energiatõhususe nõuete sätestamine direktiivi tasemel aitab riiklikke hoonete energiatõhususe nõudeid nii arvutusmetoodika kui miinimumtasemete osas ühtlustada. Tänu sellele on rahvusvahelisel turul tegutsejatel märkimisväärselt lihtsam erinevatel turgudel valitsevate tehniliste nõuetega kohaneda. Kinnisvaraarendajatest enam võidavad nõuete ühtsustamisest tugevamalt ekspordile suunatud ettevõtjad nagu näiteks arhitektid, insenerid, ehitajad ja ehitusmaterjalide tootjad.

Milliste tegevuste läbi kavatseb MKM edaspidi liginullenergiaeesmärkide saavutamist toetada?

 Meie vastutame hoonete energiatõhususe nõuete välja töötamise eest. Meie esmaseks eesmärgiks on seetõttu hoonete energiatõhususe nõuete täpsustamine. Kehtivad hoonete energiatõhususe nõuded on esmakordselt sätestatud 2013. aastal, kuid viimastel aastatel on tehnilised lahendused oluliselt arenenud. Selle tõttu on nõuete täpsustamine lähtuvalt parimast energiatõhusa ehituse hetkepraktikast loomulik. Enne liginullenergiahoone nõuete jõustumist sätestame ka tehniliste piirangute ja majandusliku tasuvuse seisukohalt põhjendatud erandid liginullenergiahoone nõudele.

Regulatsiooni täiendamise kõrval oleme KredExi kaasabil välja töötanud juhendmaterjalid, mis aitavad laiemalt levitada teadmisi parimast ehituspraktikast.

MKM toetab kohalike omavalitsuste üürielamute ehitamist, mis peavad vastama A-klassi nõudele. Valdavalt veab avaliku sektori initsiatiivi liginullenergiahoone nõuetele üle minekul Rahanduministeerium koos Riigi Kinnisvara AS-ga.

Liginullenergianõuete rakendumisest Eestis räägib Margus Tali Ehitusuudiste korraldatud konverentsil Säästlik hoone 2018 13. märtsil Radisson Blue Hotel Olümpias.

Pane ennast kirja SIIN.

 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Q-HAUS BALTIC OÜ otsib PROJEKTIJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

31. mai 2018

Harmet otsib PEAINSENER

Harmet OÜ

07. juuni 2018

ASTEL EST OÜ otsib TEHASEJUHTI

M-Partner HR OÜ

05. juuni 2018

Ehituse erilehed