Autor: Lisandra Treimann • 26. veebruar 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tulekul konverents Säästlik hoone 2018

13. märtsil korraldavad Ehitusuudised konverentsi Säästlik hoone, mis annab hea ülevaate Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivis kehtestatud tähtaja rakendumise lähenedes ehitusturul üha teravamalt fookusse tõusvast liginullenergiahoonete ja energiat säästvate lahenduste temaatikast.

13. märtsil Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses.

Vaata konverentsi kava ja pane ennast kirja SIIN.

 

Sel aastal juba neljandat korda toimuvale konverentsile Säästlik hoone ootame kõiki ehitajaid, arendajaid, projekteerijaid, arhitekte ja ehitiste omanikke, kes liginullenergianõuete rakendumisega kokku puutuvad ja energiasäästlike lahendustega kursis olla soovivad.

Konverentsil osalejad saavad hea ülevaate, kuidas rakenduvad liginullenergianõuded Eesti ehitusmäärustikus, milline on meie arendajate ja ehitajate valmisolek liginullenergiahoonete ehituseks, samuti jagame huvitavaid kogemuslugusid Eestis kasutusele võetud energiasäästlikest lahendustest.

Eesti ehitajad ja arendajad on aastaid elanud teadmisega, et üleüldine liginullenergiahoonete nõue hakkab kehtima 2020. aasta lõpust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium asus 2017. aasta keskpaigas seisukohale, et liginullenergiahoone üleüldine nõue tuleb tuua aasta võrra varasemaks. Seega kui sisekliima tagamisega hoone ehitusluba väljastatakse või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2019. aasta 31. detsembrit, ei tohi hoone energiatõhususarv ületada liginullenergiahoonele kehtestatud piirväärtust. Kehtivaid nõudeid ja liginullenergiahoonetega seonduva regulatsiooni üldisi põhimõtteid selgitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamusosakonna nõunik Margus Tali.  

Tutvustame ka Kredexi eestvedamisel on valminud näidisprojekte ja juhendied liginullenergia eluhoonete ehitamiseks ehk n.ö. parimat praktikat energiatõhusate eluhoonete ehitamisel.

Energiatõhusate hoonete ehitamine on Eestis alles varajase turu staadiumis, kinnitab Kapiteli (endine E.L.L. Kinnsivara) projektijuht Rait Riim. Vaid üksikud Eesti kinnisvaraarendajad on seni energiasäästlikke liginullenergiahooneid ehitanud ja üksikud plaanivad neid lähiaastatel ehitama hakata. Oluline põhjus, miks meil on arendatud sedavõrd vähe liginullenergiahooneid, peavad arendajad Eesti arhitektide ja inseneriosade, ennekõike kütte- ja ventilatsioonipaigaldiste projekteerijate ebapiisavat kompetentsust, aga ka tellijate ja klientide vähest valmisolekut liginullenergiahoonetesse investeerida. Igapäevaselt uute arendusprojektide projektijuhina töötav ja teemat põhjalikult uurinud Rait Riim jagab kõigile osapooltele nõuandeid, mis hõlbustavad edaspidi liginullenergiahoonete rajamisele üle minekut. 

Aruteluringis avaldavad samal teemal arvamust lisaks Rait Riimile Adven Eesti energialahenduste ekspert Kevin Vaher ja AU Energiateenus tegevjuht Aivar Uutar ja teised. Adven Eesti energialahenduste ekspert Kevin Vaher räägib konverentsil ettevõtte kogemustest tänapäevase energiateenuse osutamise ehk kütte- ja jahutuslahenduste välja töötamise ja tarnimise kogemusest Ülemiste ning T1 kaubanduskeskuse näitel. Nende ettevõtetega on Adven sõlminud pikaajalise kokkuleppe nii soojus- kui jahutusenergia tarneks. Kuivõrd arendusprojekti eesmärk on tuua majanduslikku tulu, siis on oluline, et pikaajaliselt säästlike ja mõistlike lahenduste otsimine algaks võimalikult varajases staadiumis, ning seda nii ehituslikus kui ka majandusstehnilises võtmes, ütleb Vaher.2016. aasta suvel tehtud renoveerimise käigus ehitati ümber Tartus asuva Aura veekeskuse ventilatsioonisüsteem ning paigaldati heitvee soojustagastussüsteem. Poolteist aastat tagasi tehtud tehnosüsteemide renoveerimine aitas Tartu Aura veekeskusel kokku hoida nii soojus- kui elektrienergia kuludelt, kokku on selle aja  jooksul säästetud üle 70 000 euro. Alternatiivset skeemi tavapärasele ehitusprotsessile tutvustab AU Energiateenused tegevjuht Aivar Uutar. Leidlikust lahendusest, kuidas vähendada välisvalgustuse elektriarveid, räägib Cityinteli kaasasutaja ja tegvjuht Alar Võrk. Tark tänavavalgustus võimaldab säästa valgustusele kuluvat energiat ja tänavavalgustuse hoolduskulusid. Cityneli edulugu on Tartu Targa Linna projekti SmartEnCity raames ka juba ellu rakendatud: 320 olemasolevat naatriumvalgustit vahetati energiasäästlike leedvalgustite vastu. Kaugjuhitavad kontrollerid annavad kuni 70% elektrienergia kokkuhoidu ja tagavad valgustuse toimivuse.  Eesti idufirma Cityntel "tark" tänavavalgustuse lahendus valiti Hiina kõrgtehnoloogiamessil China High Tech Fair 2017 parimate toodete hulka. Klinkmann Eesti müügijuhi Ervin Kauri ettekanne käsitleb erinevaid energiamonitooringuseadmeid ja -võimalusi ning nende kooondamist lihtsalt hallatavaks ja kulusid kokku hoidvaks süsteemiks. Vaata konverentsi kava ja pane ennast kirja SIIN.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785