Tulemuslik mudelprojekt pealinnas

Mustamäe Kultuurikeskuse testprojekt oli BIM tehnoloogia rakendamisel Tallinna esimene mudelprojekt. Kuidas sujus järgmisel kevadel valmiva hoonekompleksi projekteerimine ning koostöö Tallinna linna ja RKASga?

Tallinna linn on asunud aktiivselt tegelema BIM tehnoloogia juurutamisega linna uute hoonete projekteerimisel, ehitamisel ja haldamisel ning selle iseloomulikuks näiteks on Kultuurikeskuse KAJA projekt.

Eelmise aasta 19. mail allkirjastati linnaesindajate ja AS Infragete Eesti vahel leping Mustamäe uue kultuurikeskuse põhiprojekti koostamiseks ning sügisel anti valminud projekt üle. AS Infragate Eesti juhatuse liige Urmas Aaskivi selgitab, et Kaja Keskuse uus hoone on linnaosa jaoks märgilise tähtsusega. Tema sõnul on Tallinna linnaga ehituskonsultatsiooniettevõttel Infragate Eesti koostööd olnud palju, ent selle objekti teeb eriliseks just esimene BIM projekteerimise tellimus.

Lisaks RKASile oli linna poolt protsessi kaasatud mitmeid konsultante. “Ühelt poolt arusaadav, et linnaisad soovivad parimate konsultantide kaasamisega parimat võimalikku lõpptulemust saavutada, teisalt teeb see suhtluse koordineerimise veidi keeruliseks. Parem lahendus oleks, kui tellija poolne projektijuht vahendaks suhtlust konsultantide ja projekteerija vahel,” kirjeldab Urmas Aaskivi ühe avaliku sektori BIM projekti valmimist.

BIMi lisaväärtus tuli välja

Projekti üleandmise tähtaeg oli möödunud sügisel, kuidas nüüd distantsilt vaadates projektiga rahul ollakse? Aaskivi tunnistab, et protsessis mõningaid komistuskive ületada siiski tuli, kuid ei midagi kontimurdvat. “Aga need on projekteerija omad vitsad, mis tellija lauale tavaliselt ei jõua. Ehitushanke käigus ehitajatelt saadud tagasiside baasil saan öelda, et BIMi lisaväärtus tuli ehitushindade kokkupanekul välja ja sellest oli kasu. Väga loodan, et ka tulevane ehitaja arvestab töö- ja teostusmudeli koostamisel ning ehitamisel BIM põhiprintsiipe ja kasutab seda maksimaalselt oma töö tõhustamiseks.”

Aaskivi selgitab, et BIM põhimudeli valmimise järgselt tuleb see kindlasti enne ehitamist detailiseerida töömudeli tasemele, alles selle alusel on võimalik hoone reaalselt valmis ehitada. Lisaväärtuseks ehitajale on võimalus 3D-mudelile liita ka neljanda ja viienda dimensiooni komponendid, milleks on ajagraafik ja ehitusmaksumus, mis omakorda võimaldab töid palju efektiivsemalt planeerida ning koordineerida erinevate tööetappide teostamist objektil. See kõik loob edasisi võimalusi veatuks ehitamiseks ja haldamiseks.

Urmas Aaskivi nõustub, et üheks suurimaks probleemiks hetkel selle kõige toimimiseks on asjaolu, et Eestil puudub täna ühtne ja kogu ehitise elukaare ehitusprotsesse ning -infot kirjeldav klassifikatsioonisüsteem. Samas kiidab ta, et hiljuti pandi alus ühtse klassifikatsioonisüsteemi töögrupile ja värske ehitusala asekantsleri vedamisel süsteem loodetavasti ka paraneb. “Ühtne klassifikatsioonisüsteem võrdsustaks ehitajad ehituseelarvete koostamisel ja viiks ka BIM projekteerimise uuele tasemele. Täna saab “õnnetu tellija” ehitushanke tulemusena kümme erinevat hinda, mis ei pruugi olla võrreldavad.” 

Urmas Aaskivi räägib BIM-projekteerimise juurutamisest Tallinna linna tellitud objektidel lähemalt 28. veebruaril toimuval Ehituse tehnoloogiakonverentsil 2018. 

E-ehituse ühtse klassifikatsiooni valmimise üle arutlevad konverentsil Pille Hamburg, Risto Vahenurm ja Tormi Müür.

Pane ennast kirja SIIN.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed