FinEst Link projekt: Tallinn-Helsingi tunnel valmiks aastal 2040

FinEst Link tasuvusuuringu täna avaldatud tulemuste kohaselt tooks Tallinna ja Helsingi vahele rajatav kiire püsiühendus suurt kasu nii Eestile kui Soomele, aga ka kogu Euroopale. Tunneli maksumuseks hinnatakse keskmiselt 16 miljardit eurot ning ehitusajaks 15 aastat arvestusega, et ehitus algaks 2025. aastal.

Maksumuses sisaldub tunneli ja tehissaarte ehitushind, samuti projekteerimiskulud ning peatuskohtade, terminalide ning depoode ehituseks minevad kulud. Maksumus ei sisalda veeremile kuluvaid summasid. 

FinEst Link projekti raames teostatud raudteetunneli tasuvusanalüüsis leiti, et tunnel aitaks kaasa kaksiklinna arengule ning 3 miljoni elanikuga metropoli tekkele, kus inimestele, kaupadele ning teenustele oleks tagatud vaba liikumine. Avardunud tööturg tooks endaga kaasa majanduskasvu, avaks uusi võimalusi ettevõtetele ning parandaks elukvaliteeti. Tunnel võimaldaks igapäevast pendelrännet kahe pealinna vahel ning tekitaks ühtse Euroopa raudteevõrgustiku Kesk-Euroopast Arktikani.

„Kui vaadata seda puhtalt kui transpordiprojekti, siis ei oleks raudteetunnel majanduslikult tasuv, kuid kui arvestada sellega kaasnevaid positiivseid majanduslikke mõjusid piirkonnale, siis on tegemist väga kasumliku ettevõtmisega“, ütles FinEst Link projektijuht Kari Ruohonen.

Majandus- ja Taristuminister Kadri Simson lisas, et suured taristuprojektid ei olegi reeglina majanduslikult otseselt tasuvad, kuid aitavad luua kasu teistes valdkondades, nagu tööhõives, kaupade liikuvuses ja aegruumiliste vahemaade vähendamises, panustades majanduse arengusse laiemalt. „Tallinna-Helsingi tunnel on olnud unistuseks aastakümneid, täna oleme tänu tehnoloogia arengule selle unistuse realiseerumisele lähemal kui kunagi varem. Samas on veel väga rasked otsused ees, sest tegemist on väga kalli investeeringuga ning praegu pole veel selge, kust oleks realistlik nii ambitsioonika projekti jaoks rahastust leida. Edasised uuringud ja arutelud peavad ka sellele küsimusele vastuse leidma enne, kui reaalselt kaevama saab asuda,“ märkis minister Simson.

Tunnel on majanduslikult tasuv, kui kasutada avaliku ja erasektori koostööprojekti mudelit (PPP), kus avalik sektor finantseerib tunneliehitust ning Euroopa Liidu toetus katab 40% tunneli maksumusest. Piletitulu ning tunnelimaksud kataksid aastased tunneli ülalpidamiskulud, kuid rongide opereerimiskulud vajaksid 40 aasta jooksul riiklikke dotatsioone, mis oleks arvestuslikult 280 miljonit eurot aastas. 

Uuringu käigus leiti, et otsene tulu tunnelist oleks piirkonnale üle 5 miljardi euro. Põhiliselt sisaldab see tulu endas ajavõitu arvestatuna rahasse. Lisaks otsestele mõjudele hinnati ka tunneliga kaasnevaid kaudsemaid mõjusid ning leiti, et need tooks piirkonnale veel täiendavalt ligi 7 miljardi euro suuruse tulu.

Täna Tallinnas peetaval konverentsil arutavad Tallinna ja Helsingi vahelise raudteetunneli majandusliku tasuvuse, tehnilise teostatavuse, kaasnevate mõjude ja maksumuse üle Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas, Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner, Eesti majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning Tallinna ja Helsingi linnapead Taavi Aas ning Jan Vapaavuori. Samuti osalevad arutelus  Soome Uusimaa Liidu juht Ossi Savolainen ning Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Andre Sepp.

FinEst Link tasuvusanalüüsi viisid läbi maailmatasemel konsultandid ettevõtetest Amberg Engineering, Sweco Finland, WSP, Ramboll Finland, Sito, Pöyry, Strafica, Kaupunkitutkimus TA, Inspira ja Rebel Group.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

UPONOR otsib PROJEKTI MÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

02. juuli 2018

Ehituse erilehed