Vaata Riigihanke teabevara uusi täiendusi

Uus riigihangete seadus räägib hanke alusdokumentidest, mitte enam hanketeatest ja hankedokumentidest, millest tulenevalt on tekkinud tunne, et pakkujatele ja taotlejatele esitatavate nõuete fikseerimise dokument on hankija poolt vabalt valitud. Selline arvamus ei ole aga tõene, kuna seadus on selles osas vastuoluline.

Nimelt sätestavad RHS-i § 52 lg 2, § 54 lg 2, § 58 lg 2, § 64 lg 2 ja § 68 lg 2, et erinevate hankemenetluste puhul kontrollib hankija kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses ja hanketeates sätestatule. Seega on nõuete aluseks hanketeade.

RHS-i § 98 lg 2 aga näeb ette, et juhul kui hankija on jaganud riigihanke ühe menetluse raames osadeks ja esitanud osade suhtes erinevad kvalifitseerimise tingimused, kontrollib ta kõigi osade puhul pakkujate või taotlejate vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimustele eraldi. Seega võiks järeldada, et kõikides alusdokumentides saab seada nõudeid pakkujatele/taotlejatele.

Vaidlustuskomisjon on lahendanud olukorra Saalomoni kombel ja leidnud, et üldjuhul tuleb kvalifitseerimise tingimused kehtestada hanketeates, kuid juhul, kui see ei ole võimalik kvalifitseerimise tingimuste mahukuse tõttu (üle 4000 tähemärgi majandusliku ja finantsseisundi, ning üle 4000 tähemärgi tehnilise ja kutsealase suutlikkuse ehk pädevuse osas), võib neid täiendavalt kehtestada ka muudes riigihanke alusdokumentides.

Sellisel juhul tuleb aga hanketeates selgelt viidata riigihanke alusdokumendile, milles kvalifitseerimise tingimused kehtestatakse, ning nende tingimuste asukohale nimetatud dokumendis. Kvalifitseerimise tingimused peavad seejuures olema selgelt eristatavad ning hankijal tuleb teha kõik endast olenev, vältimaks võimalikke eksiarvamusi olukorras, kus kvalifitseerimise tingimused on mingis osas kehtestatud hanketeates ning mingis osas muus riigihanke alusdokumendis.

Seega sätestage nõuded pakkujatele/taotlejatele ikka hanketeates ja kui vajalik sätestada mujal, nt mõnel vormil või muus dokumendis, siis tehke hanketeatesse ka selge viide sellele dokumendile. Täpsemalt vt lähemat veebis ptk 5.9.1.

Ei ole vaidlust, et nõuded pakkujatele (vt ptk 8.1.) peavad olema proportsionaalsed, kuid samas ka vajalikud. Kvalifitseerimise tingimus on aga vajalik, kui pakkuja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada mõne teise, näiteks kergema tingimuse kaudu. Seega peab hankija iga kord kontrollima mitte ainult seatava nõude proportsionaalsust, vaid ka seda, kas saaks esitatavat nõuet asendada mõne kergema nõudega (vt ptk 8.2.).

Hankelepingu muutmine on vajalik nii mõnelgi juhul ja seega on hea, et muutmise võimalused on laienenud (vt ptk 10.2.).

Seega tuleb olla tähelepanelik ja vaidlustamise soovi korral arvutada nii vaidlustamise tähtaega kui ka võimalikku hankelepingu sõlmimise tähtaega (vt pikemalt veebis ptk 11.2.), et ei juhtuks olukorda, kus vaidlustamise tähtaeg ei ole küll möödunud, aga hankeleping juba sõlmitud.

Osale arutelus

  • Tuulikki Laesson
    Riigihanke teabevara peatoimetaja

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed