2. jaanuar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Investeerimine on risk ning praegu üritavad arendamisvaldkonda siseneda ka inimesed, kel selles suuremat kogemust pole. Kõik projektid ei õnnestu ka heal ajal ja nii läheb tänavu mõnigi arendus pankrotti või külmutatakse, lubab Vahter. Kuna pangad annavad raha uusarendustele ettevaatlikult, täidab tühimiku ühisrahastus ning inimesed peaksid riskidega rohkem arvestama.

Vaatame kinnisvaraturu ja -arenduse tulevikku 13. veebruaril 2018. Ole sinagi kohal! Registreeru SIIT.

Lisaks on oodata ehitusmaksumuse kallinemise jätkumist. Riik paneb suurtesse ehitusprojektidesse palju raha, järgmise kahe aastaga lisandub turule ka 80 miljonit eurot KredExi rekonstrueerimistoetust. Paralleelselt ehitab vilkalt erasektor. Tulemuseks on ehitus- ja rekonstrueerimishinna tõus.

Kolmandaks mõjutab meid puudus ehitajatest. Kui seni käisid eestlased Soomes, siis nüüd tullakse lähiriikidest siia ehitama. Suure nõudlusega satub töömeeste sekka diletante ning kvaliteet võib olla kõikuv. Väiksemaks koduseks remondiks on motiveeritud spetsialisti keeruline ja kallis leida.

Vahteri sõnul tekib uuel aastal paljudel inimestel esimest korda rahaliselt võimalus oma kodu soetada. Oma kodu muutub seetõttu senisest kättesaadavamaks. Uuest aastast jõustuv maksumuudatus jätab tuhandetele inimestele 50-60 eurot kuus rohkem kätte ja see tõstab paljud uued kliendid pankade jaoks laenukõlbulikule tasemele. Suur osa vabast rahast läheb elamistingimuste parendamisse ning see muudab nii üüri- kui ka odavama otsa korterituru veelgi aktiivsemaks.

Viiendaks trendiks on, et kinnisvarahinnad jäävad samale tasemele. Statistiliselt tehakse rohkem tehinguid uute ja kallimate korteritega, kuid sisuliselt on hinnad viimased paar aastat paigal püsinud. Ka 2018. aastal jääb Tallinna korterite hinnatõus inflatsiooni piiridesse.