Autor: Lauri Leet, kaasautor • 19. detsember 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Oled sa valmis koostööpartnerile kätt andma?

Foto: Andres Haabu
Projektijuhi tööd vaadatakse tänapäeval kahel tasandil: ehitusprojekti enda edukuse kõrval on järjest olulisem ka projektijuhtimise edukus, kinnitab ehituse projektijuhtide koolitaja Tiit Valm.

Koolitus“Professionaalne projektijuhtimine ehitusvaldkonnas”.

Toimub erinevatel päevadel ajavahemikul 24. jaanuar kuni 8. märts 2018. 

Kestus 5 päeva. 

Programm koosneb kahest osast: esimeses on fookus ehituse projektijuhtimise protsessil, teises projektide juhtimisel.Koolitusel käsitletakse projektijuhtimist projektijuhi/objektijuhi vaatenurgast, mida nemad isiklikult saavad teha, et tõsta projekti kasumlikkust ja vähendada koostööga seotud probleeme. Programm on kokku pandud, lähtudes headest ehitustavadest ja ehitusorganisatsioonide protsesside kirjeldustest. Koolitus on praktiline ja käsitleb peaasjalikult küsimusi, kuidas teha nii, et kokkulepitud protsessid annaksid oodatud efektiivsuse.

Registreeru SIIN. 

Koolitaja Tiit Valm, kes on projektijuhtimise ja juhtimise arendamisega tegelenud üle 20 aasta, alustab ühe hea ehituse projektijuhi iseloomustamist sellest, et mõistagi peab ehituse projektijuht olema eelkõige ehitaja, eriala spetsialist. Ent samal ajal peab ta suutma juhtida ka meeskonda.

Tänapäeval vaadatakse projektijuhtimist tema sõnul kahel tasandil: üks on projekti edukus, mis ehituses tähendab, et ehitatakse valmis hoone või rajatis kokkulepitud ajaks ja kvaliteedis, jäädakse eelarvesse, vastavusse nõuete ja teiste püstitatud eesmärkidega.

“Teine aspekt on projektijuhtimise edukus: kas inimesed, kes koostööd tegid ja selle projektiga seotud olid, on valmis ka pärast projekti lõppemist üksteisele kätt ulatama?” küsib Valm.

Ta selgitab, et projekti käigus tuleb õppida koostööd tegema sellise kvaliteediga, et ollakse valmis minema koos järgmisesse projekti ja seda isegi siis, kui mingitel põhjustel projekt ise edukaks ei osutunud.

Valm räägib, et on aastate jooksul lugenud läbi 40–50 erineva ehitusettevõtte kvaliteedi käsiraamatu, mis kirjeldavad, kuidas protsessid ühes ettevõtetes toimuvad. “Ma pole leidnud ühtegi dokumenti, kus oleks midagi valesti kirjas. Ent 100% tekib küsimus, kuidas päriselus nii toimida, et kõik olekski nõnda, nagu seal kirjas on.”

Mees märgib, et kvaliteediraamatud ja protsessikirjeldused on paberil head, aga kui asub areenile “isand inimene”, hakkab tihti jama peale. Valmi sõnul tasub ka ühel ehituse projektijuhil meeles pidada, et kui suudetakse projekt edukalt ellu viia, ei tähenda see veel seda, et tagatud oleks projektijuhtimise edukus.

Tööd teevad inimesed

Valm on nõus, et palju räägitud ehitusinfo modelleerimise, ehituse digitaliseerimise teema on sama protsessi üks osa. “Nüüd peame ka inimese tööle saama. Kas projektijuht suudab luua sellise keskkonna, et inimesed seal südamega tööd teevad?” küsib ta retooriliselt.

Koolitaja räägib, et projektijuhtimise edukus on paljuski koostöö korralduse küsimus. “See pole ainult inimsuhted, vaid terve rida olulisi momente. Näiteks tellijale kui ehitusprotsessi investeerijale on vaja protsessi käigus pidevalt kindlustunnet. See tähendab, et projekti info liikumine peab olema kooskõlas tellija vajaduste ja aegadega,” kirjeldab Valm.

Samas peab see olema kooskõlas näiteks ka juriidilise poolega ning mõistagi on erinevaid osapooli, kelle infrastruktuuriga peab ehitus kooskõlas olema, üsna palju. “Selle taustal on veel oluline aru saada, et tööd ei tee ei lepingud, firmad ega meeskonnad, vaid inimesed, kes aga pole ühesugused.”

Spetsialistide suur huvi

Et projektijuhtimise tase saaks ühtlasem ja selgemini defineeritud, väljastab Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsioon (EPMA) soovijatele pärast kompetentside omandamist ja selle tõendamist projektijuhtimise kutsetunnistuse. Valm märgib, et kui EPMA kutseid umbes poolteist aastat tagasi väljastama asus, ei osatud oma ala tippspetsialistide nii suurt huvi kutsetunnistuse vastu ennustada. Kutset taotlema saabunud tipp-professionaalidest on tema sõnul umbes pool kuni kaks kolmandikku just ehituse projektijuhid, kes oma ehitusinseneri kutsetasemetele täiendusi soovivad.

“Projektijuhtimise kutseid on praeguseks välja antud umbes 30–40 vahel, seega kriitilist massi veel saavutatud ei ole. Ent kutsest huvitatute arv kasvab praegu hüppeliselt,” märgib ka EPMA juhatusse kuuluv Valm.

Avatud piirid lõid vajaduse

Projektijuhtimise kutse oleks ühele ehituse projektijuhile Valmi hinnangul vajalik eelkõige kahel üldisel põhjusel. “Inimesele endale on see kindlustunde küsimus, nagu üks elueksam, mille sooritades oled enesekindlam ja otsustavam inimene. Suurem enesekindlus annab aga ka suurema tõenäosuse, et saadakse oma tööga paremini hakkama.”

Kas meil on aga vaja paberitega projektijuhte? “Seni ka ise kahtlesin selles. Oleme nii väike riik, ühe eriala inimesed tunnevad üksteist, tajume taustsüsteemi ja selle tõttu on üldiselt ettekujutus, millise ettevalmistusega üks või teine inimene on,” vastab Valm.

“Praegu on meie tööjõuturg aga avatud – siin on poolakad, ukrainlased. Sellest, mida õpetatakse neile Kiievi või Varssavi ülikoolides ehituse valdkonnas, pole meil ausalt öeldes õrna aimugi.” Just selleks, et saada koostöö tegemiseks kindlustunnet, arusaama, et võimalikul välismaa koostööpartneril on ka juhtimise kompetentse, on selline projektijuhtimise kutse vajalik.

Koolitaja tunnistab, et praegu pole projektijuhtimise kutse omandamine küll veel kohustuslik ei kodu- ega välismaistele ehitusinseneridele, ent kindel on see, et mida avatumaks ja rahvusvahelisemaks läheb keskkond, seda olulisemaks muutuvad tõestatavad kompetentsid.

Fookus keskastmejuhtidel

Projektijuhi kutseeksami soorituseks aitab end ette valmistada Tiit Valmi korraldatav koolitus “Professionaalne projektijuhtimine ehitusvaldkonnas”, mille läbimine annab ka ehitusinseneri kutse uuendamiseks vajalikke punkte. Viiepäevane programm annab insenerile mehe kinnitusel ligikaudu 28 täiendusõppepunkti (TP). Projektijuhtimise kutset saada pole Valmi sõnul sugugi lihtne. Soovija peab kutse saamiseks tõendama ja tõestama endal 40–46 erineva kompetentsi olemasolu, mis ilma vastava ettevalmistuseta on keeruline. “Näiteks alates sellest, et kui püsivas meeskonnas töötavad inimesed pikemat aega koos ja õpitakse niiviisi üksteist tundma, siis projektis eeldatakse, et inimesed tulevad kokku ja juba järgmisel päeval saadakse tulemusi. See tähendab, et kohanemisprotsessid peab projektijuht suutma läbi käia väga kiiresti, nädala või paariga. Keegi nelja või viit kuud ei anna.”

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785