Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 13. detsember 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tartu idapoolse ringtee kolmanda ehitusala projekteerisid ja ehitasid AS TREF ja AS Baumost, kes esitasid ühispakkumuse kogumaksumusega 7 433 844  eurot.  Ehitusel teeb järelevalvet AS Taalri Varahaldus. Projekteerimistööd algasid  septembris 2016, ehitust alustati  2017. aasta jaanuaris.

Kuigi Lammi tänava liiklusringi Räpina maanteega ühendav teelõik avatakse liikluseks, ei ole ehitustööd lõppenud. Kuna ilmastikuolud ei luba enam kõiki vajalikke töid teha, teeb ehitaja tehnoloogilise pausi. Ringtee tänava ehitus jätkub järgmisel kevadel, mil uuele teelõigule ja Soojuse teele pannakse lõplik asfaldi pealiskiht, lõpetatakse kergliiklusteede asfalteerimine ning tehakse viimased markeerimis- ja haljastustööd. Objekti lepingujärgne valmistähtaeg on  2018. aasta juuli.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul võib Idaringtee ehitust nimetada Tartu viimaste aastate tee-ehituse sajandiprojektiks. "Valminud teelõik ühendab omavahel kaks riigimaanteed -Tallinn-Tartu-Luhamaa ja Tartu-Räpina maantee, mis vähendab transiitliiklust linna teistel tänavatel ja aitab ka kesklinna õhu puhtamana hoida,“ ütles Klaas.

Tartu idapoolse ümbersõidu kolmas ehitusala on 1,5 km pikkune teelõik, mis ühendab Lammi tänava liiklusringi Räpina maanteega. Lisaks Ringtee tänava pikendamisele tuli osaliselt ümber ehitada ka  Mõisavahe ja Nõlvaku tänavad ning Soojuse tee. Kolmas ehitusala on sarnane eelneva Ringtee lõiguga – kaherealine sõidutee ja selle kõrval eraldiasetsev kergliiklustee. Luunja valda suunduvale Soojuse teele on rajatud omaette eritasandiline liiklussõlm, kus Ringtee läheb viaduktiga üle Soojuse tee. Lisaks on ehitatud ka kaks kergliikluse viadukti, mis võimaldavad jalakäijail ja rattureil ohutult Ringteed ületada.

Idapoolse ümbersõidu 3. etapi ehitust rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest ning 15% panustab Tartu linn oma eelarvest.