Koolimajades teeb muret suhteline õhuniiskus

Klassiruum Järveküla koolis.
Klassiruum Järveküla koolis.

Riigi Kinnisvara tellimusel ja Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse poolt läbi viidud õppeasutuste sisekliima uuringust selgub, et kõige vähem on koolides muret hallitusseente osakestega õhus, millega ei esinenud probleeme üheski koolis. Enam esineb probleeme suhtelise õhuniiskusega, mis kipub madalatel välisõhu temperatuuridel jääma liiga madalaks.

Riigi Kinnisvara ASi energiatõhususe projektijuht Mikk Maiveli sõnul oli uuring praktiliseks jätkuks RKASi toel Tallinna Tehnikaülikooli poolt läbi viidud uuringule „Sisekliima, õpitulemus, tööviljakus“, milles tuvastati seos õppeedukuse ja hoone sisekliima vahel. „Lapsed viibivad koolikeskkonnas suure osa päevast ning halb sisekliima võib õpitulemustele negatiivselt mõjuda, vähendades õpilaste sooritus- ja tähelepanuvõimet,“ selgitas Maivel.

Uuringu käigus mõõdeti õppeasutuses süsihappegaasi sisaldust ruumiõhus, õhutemperatuuri, suhtelist õhuniiskust ja hallitusseente osakeste hulka õhus.

Uuringu tulemustest selgus, et alakütet klassiruumides ei esine, küll aga kipub keskmine temperatuur olema pigem soovituslikust temperatuurist (20-21°C) kõrgem, mis tähendab, et ruume köetakse üle. Üksikutes koolides täheldati sise- ja välistemperatuuri tugevat korrelatsiooni, mis viitab halvale välispiirete soojajuhtivusele või valesti reguleeritud küttesüsteemile.

Süsihappegaasi sisaldusega ruumiõhus (CO2) on olukord uutes sundventilatisooniga koolides hea (sisaldus ei ületa lubatud piirväärtust), vanemates, sundventilatsioonita hoonetes, kipub CO2 sisaldus olema üle soovitusliku taseme. Uuringus selgus, et paljudes klassiruumides toimub CO2 akumuleerumine õppepäeva vältel, mis tähendab, et õpilased ei välju vahetunni ajal klassiruumidest. „Liiga kõrge süsihappegaasi kontsentratsioon vähendab olulisel määral õpivõimet. Oluline on piirata vahetundide ajal õpilaste klassiruumides viibimise aega, ka aitab olukorda leevendada ruumide tuulutamine vahetunni ajal,“ ütles Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse ekspert Kalle Pilt.

Liiga intensiivne sundventilatsioon

Kõige probleemsem mõõdetud näitaja, madal suhteline õhuniiskus, esines eelkõige sundventileeritud koolihoonetes, mis viitab liiga intensiivsele õhuvahetusele. Ruumide kasutusajal õhuvahetust piirata ei tohi, kuna see tekitaks CO2 tõusu, küll aga täheldati, et õhuvahetus toimub ka ruumide kasutusaja välisel ajal. „Liiga madal õhuniiskus ruumiõhus tekitab ülemiste hingamisteede ärritust, limaskestade kuivust ning soodustab seeläbi erinevaid hingamisteede haigusi. Liiga kõrge õhuniiskus tõstab aga organismi tundlikkust temperatuuri kõikumiste suhtes, suurendades sellega võimalust liigese- või külmetushaiguste tekkeks,“ selgitas Pilt.

RKASi eesmärk uuringu tellimisel oli kaardistada õpikeskkonna õhukvaliteet ja kasutada saadud teadmisi nii RKASi hallatavate koolide kui ka kavandamisjärgus koolihoonete paremaks õpikeskkonnaks kujundamisel.

Lisaks sisekliima mõõtmistele viidi uuritud koolides läbi teavitustööd ja harivaid loenguid, et tõsta õpilaste ja õpetajate teadmisi. Kokku käis koolides korraldatud loenguid kuulamas ligi 1500 inimest.

Sisekliima seireprogramm viidi läbi 2016/2017. õppeaastal ja selles osales 19 õppeasutust üle Eesti: Avinurme Keskkool, Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, Jõgevamaa Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium, Kallemäe Kool, Kammeri Kool, Kiigemetsa Kool, Läänemaa Ühisgümnaasium, Narva Vanalinna Riigikool, Noarootsi Gümnaasium, Nõo Reaalgümnaasium, Tallinna Linnamäe Vene Lütseum, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium, Tallinna Muusikakeskkool, Tartu Emajõe Kool, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Valga Jaanikese Kool, Viljandi Gümnaasium, Viljandi Jakobsoni Kool.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed