Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 9. jaanuar 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehitusvaldkonna ettevõtjatel tuleb hakata erialast pädevust tõendama

Ehituse asekantsler Jüri Rass.
Foto: Raul Mee
Uue määruse kohaselt lähevad ehitusvaldkonna ettevõtjad käesolevast aastast järk-järgult üle kutsepõhisele pädevuse tõendamisele. Kui varem oli ettevõtja kvalifikatsiooni tõendamine lubatud ka erialast haridust ja töökogemust tõendavate dokumentidega, siis tulevikus tuginetakse eelkõige kutsetunnistustele.

30. jaanuaril toimuval veebiseminaril selgitavad ehitusvaldkonnas kutsepõhise pädevusega seonduvat volitatud ehitusinsener ja EstKONSULT juhataja Heiki Meos ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitustegevuse valdkonnajuht Ivo Jaanisoo.

Pane ennast kirja SIIN.

Ehitusseadustikus mainitud asjatundlikkuse põhimõte võimaldab ehitusalal tagada hea tava järgimise, ehitatud keskkonna ohutuse, keskkonnasäästu ja tootlikkuse tõusu. Vajadus valdkonna spetsialistide pidevaks erialaseks arenguks tuleneb ehitiste ja ehitamise kasvavast tehnilisest keerukusest, näiteks energiatõhususe arengu ja digitaliseerimise tõttu.

Kohustus kutse taotlemiseks ei laiene kõikidele ehitusala spetsialistidele ja ettevõtte töötajatele. Kutsega tuleb ühes ettevõttes tõendada eelkõige nende arhitektide, inseneride, ehitusjuhtide ja teiste haritud ning kogenud professionaalide kvalifikatsiooni, kes kontrollivad või juhivad teiste tööd määruses reguleeritud tegevusalal.

„Uus kvalifikatsiooni tõendamise süsteem võimaldab ehituses juurutada elukestva õppe põhimõtet, siduda tõhusamalt tööturgu haridussüsteemiga, võrrelda erialast kompetentsi ning tõhustada ehitushankeid ja järelevalvet,“ sõnas ehituse asekantsler Jüri Rass.

„Jätkame koostöös ehitusvaldkonna erialaliitude, haridusasutuste ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega ka ehitusseadustiku tõhusa rakendumise jälgimist ning rakendusaktide ajakohastamist,“ lisas Rass.

Varem oli kvalifikatsiooni tõendamine lubatud ka erialast haridust ja töökogemust tõendavate dokumentidega, välja arvatud arhitektuurne projekteerimine, kus kutsega kvalifikatsiooni tõendamine juba kehtib. Sellest aastast aga toimub üleminek kutsepõhisele pädevuse tõendamisele projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusuuringute, ehitise auditi ning omanikujärelevalve tegevusaladel.

2018. aasta 1. juulist saab üksnes kutsega tõendada ehitustöid tegevate ettevõtjate ja teede valdkonna ettevõtjate kvalifikatsiooni.

Määrusega saab tutvuda Riigi Teataja veebilehel SIIN. 

Ettevõtja ja pädeva isiku õigussuhtest tuleb määruses nimetatud ehituse tegevusaladel teavitada läbi majandustegevuse registri, mis asub veebilehel SIIN. 

Kutsetunnistuste andmisega, kutsestandardite arendamisega ja muud kutsetega seonduvat teavet edastavad kutse andjad. Ehitusvaldkonna kutse andjate kontaktandmed asuvad Kutsekoja veebilehel.

30. jaanuaril toimuval veebiseminaril selgitavad ehitusvaldkonnas kutsepõhise pädevusega seonduvat volitatud ehitusinsener ja EstKONSULT juhataja Heiki Meos ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitustegevuse valdkonnajuht Ivo Jaanisoo.

Pane ennast kirja SIIN.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785