Mainekas linnaplaneerija: väike maamaks pärsib linna arengut

Harvardi ülikooli linnaplaneerimise dotsendi ja tehnoloogiaülikooli MIT endise lektori Andres Sevtsuki sõnul pärsib liiga väike maamaks linna arengut. Tema hinnangul kasutavad praegu Eestis krunte tühjana hoidvad omanikud linna infrastruktuure ja raiskavad seeläbi maksumaksja raha. Eestil oleks seejuures nii mõndagi õppida Ladina-Ameerika riikidelt.

„Võiksime Eestis paljusid olemasolevaid makse vähendada ning seda maamaksu tõstmise arvelt. Hetkel on maamaks nii madal, et arendajad sageli ei arvesta seda oma kuludeski,“ sõnas Sevtsuk. „Seades maamaksu määrad vastavalt asukohale, lubatavale ehitusmahule ja eeldatavale külastajate arvu kohta ruutmeetril, vabaneksime kasutuna seisvatest kruntidest kesklinnas,“ tõi Sevtsuk näite. Sevtsuki sõnul tõstaks säärane süsteem linna planeerimisvõimekust.

Mitmes Lõuna-Ameerika linnas on kasutusel ka ehitusõiguste turu süsteem. „Hea näide innovatiivsest lähenemisest on Sao Paulos: igal krundil on automaatselt lubatud ehitusmaht, mis vastab selle ruutmeetritele. Iga täiendav ruutmeeter ehitusmahtu tuleb juurde osta ning hind sõltub maa hinnast antud krundil,“ selgitas Sevtsuk.

Tema sõnul on ehitusõigusega kauplemiseks Sao Paulos käivitatud hästi reguleeritud digitaalne turg, kus igaüks saab ruutmeetri kaupa ehitusõigustega kaubelda. „Selles süsteemis tehtud maksed moodustavad 12% kogu linna aastasest eelarvest,“ rõhutas Sevtsuk süsteemi tulusust linna seisukohast.

Linna konkurentsivõime määrab avalik ruum ja elukvaliteet

Linnaplaneerimises ja kinnisvaraarenduses rõhutab Sevtsuk avaliku ruumi kasvavat osatähtsust. „Kinnisvara väärtus sõltub meeldivatest tänavatest ja avalikust ruumist,“ ütles Sevtsuk. Linnad võistlevad tööjõu üle ning proovivad olla atraktiivsed haritud ja globaalse haardega töötajatele ning on oluline, et linnal oleks pakkuda töökohti ja karjäärivõimalusi. „Ei tohi unustada, et sama tähtis on linna elukvaliteet, mis peegeldub tänavates ja avalikus ruumis, kultuuriasutustes, vaba aja veetmisvõimalustes, tänavakaubanduses ning võimaluses liigelda autovabalt,“ sõnas Sevtsuk lisades, et Tallinnal on nendes aspektides kõvasti arenguruumi.

Andres Sevtsuk on töötanud mitmete linnavalitsuste, organisatsioonide ja arendajatega ning juhtinud rahvusvahelisi uurimisprojekte. Tema eestvedamisel on loodud on ka linnaruumi võrgustikku analüüsiv tarkvara City Form Lab, mida kasutavad teadlased ja praktikud terves maailmas.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed