Jaadla: probleemseid hooneid on rohkem kui suudetakse korrastada

Pagari 1 kortermaja.
Pagari 1 kortermaja.

Kuigi Eesti on teinud viimastel aastatel eurorahade toel teinud suuri edusamme eluasemete kaasajastamise ja energiasäästlikumaks muutmise osas, on see siiski kõigest piisake meres: eluasemefondi maht on suur ja
probleemseid hooneid kaugelt rohkem kui korda on suudetud teha, ütleb Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.

Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatuse liikmena osaleb Andres Jaadla osaleb sel nädalal Genfis toimuval Genfi ÜRO Jätkusuutliku Eluaseme Harta (UN Charter of Sustainable  Housing) arutelul, kus kõneldakse Euroopa elamumajanduse olukorrast.

Hartas rõhutatakse , et eluasemesektor on ja on alati olnud riikide majanduse oluline osa. Elamumajandus peaks olema nii aktiivse majandustegevusega jätkusuutlik element kui ka sektor inimeste vajaduste rahuldamiseks. Selle saavutamiseks tuleks rakendada elamute ehitamist ja 
renoveerimist, samuti olemasoleva elamufondi moderniseerimist, et võidelda energiavaesusega, toetades energiatõhusust , mis aitab kaasa ka kliimamuutuse leevendamisele ja kohandamisele.

Jaadla astub  Eestit tutvustava  ettekandega üles teemablokis, kus vaadeldakse seda,kuidas  riigis on kohandanud oma eluasepoliitikaid harta  tingimustega. Hiljutine Housing Europe'i üllitatud Euroopa elamumajanduse ülevaade toob välja varasemaltki kõne all olnud kitsaskohad: taskukohase eluaseme nappuse ja ruumipuuduse suurlinnades, aga ka eluasemete liiga suure energiakulu ning asjaolu, et nii mõnelgi juhul ollakse kaugel kaasaegsete euroopalike mugavuste, kasvõi sooja vee ja pesemisvõimaluse olemasolust. Kaht viimast tuuakse Housing Europe'i ülevaates ka Eesti puhul miinusena välja, rõhutades plusspoolel tugevate ühistute ja riiklike renoveerimistoetuste olemasolu.

"Riikliku renoveerimistoetuse lõppemine on aga kaasajastamist ootavale elamufondile ränk hoop," rõhutas Jaadla.

Riik peab olema partner

Euroopa Liidu struktuurfondide toel eraldas SA KredEx korteriühistute rekonstrueerimistoetusteks 102 miljonit eurot. KredExile laekus 460 taotlust kogusummas 104 miljonit eurot ning toetuse eraldamine on tänaseks lõppenud.

“Eesti korteriühistud on aastatega välja töötanud hulga taskukohaseid, kvaliteetseid ja jätkusuutlikke toimivaid lahendusi. Oluline on tagada elamupiirkondade tasakaalustatud säästlik areng ja olemasolevate hoonete renoveerimine ja siin peab olema riik oluline partner,” on öelnud  
Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe president Cédric Van Styvendael.

Ka sügise hakul Eesti Euroopa eesistumise raames Rakverre IX Balti elamumajanduse konverentsile kogunenud elamumajanduse organisatsioonid Eestist, Lätist, Leedust ja Ukrainast,Valgevenest, Bulgaariast,Prantsusmaalt ja Saksamaalt ning  Belgiast võtsid vastu 
Rakvere deklaratsiooni, milles rõhutatakse olemasoleva elamufondi säilitamise ja kaasajastamise vajalikkust ning vastava riikliku toetuse olulisust.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed