26. oktoober 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Liginullenergiamaja nõuete täitmine eeldab kohapealset taastuvenergia tootmist

Solarstone päikesepaneelid Monier kivikatuses.
Foto: Monier OÜ [email protected], www.schiedel.ee
Juba mõne aasta pärast jõustuvad nõuded hoonete energiatõhususele teevad kõikidest uutest majadest liginullenergiahooned. Ilma ise taastuvenergiat tootmata ei pruugi nende karmide normide täitmine õnnestuda, kirjutab Monieri tehniline konsultant Ahti Danil.

Alates aastast 2021 peavad kõik uued majad Eestis olema liginullenergiahooned, riigi- või omavalitsuse hoonetele rakendub see nõue juba kaks aastat varem. Liginullenergiahoone on parima võimaliku ehituspraktikaga rajatud väga väikese energiatarbimisega maja, mis vastab A-klassi energiamärgisele.

Praktikas tähendab see, et väikeelamu energiatõhususarv peab olema 50, korterelamul ja büroohoonel 100 avalikul hoonel 120 kilovatt-tundi ruutmeetrile aastas (kWh/m2*a) jne. Praegu ehitatavatel majadel on need piirväärtused kordi lõdvemad – näiteks väikeelamutel üle 3 korra, korterelamutel  ja büroohoonetel 1,6 korda ning avalikel hoonetel ligikaudu 1,7 korda. 

Energiatõhususe arvutusmetoodika annab lisavõimaluse

On selge, et sellist hüpet energiatõhususes ei ole kerge saavutada, kuna ehitusmaterjalide soojapidavusel ja kütteseadmete kasuteguril on omad piirid. Näiteks õhu soojusjuhtivustegur on 0,025 vatti meetri ja kelvini kraadi kohta (W/mK), seega õhuga täidetud materjali soojapidavus ei saa olla sellest parem. Kuid energiatõhususe arvutusmetoodika annab ühe lisavõimaluse.

Nimelt tuleb energiatõhususarvu teadasaamiseks leida hoone aastane energiakasutus, mida nimetatakse erikasutuseks. Energiatõhusarvu arvutamisel võetakse aluseks summaarne tarnitud energiate erikasutus hoone tüüpilisel kasutamisel, millest arvatakse maha eksporditud energiate erikasutus. 

Energiatõhususarv kajastab hoone kompleksset energiatarbimist nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks. Praktikas tähendab see mahaarvamine, et kui hoones või kinnistul kohapeal toodetakse elektri- või soojusenergiat, mille ülejääk müüakse võrguettevõtjale, võivad hoone enda energiakasutuse näitajad olla suuremad.  

Kahtlemata algab liginullenergiamaja ehitus krundi valikust ning hoone õigest paigutusest ilmakaarte suhtes. Järgnevad läbimõeldud arhitektuur, hea soojapidavusega vundament, seinad ja katus, kvaliteetsed aknad, sobivaim küttelahendus ning soojustagastusega ventilatsiooni, millele lisandub võimalusel külmasildade ning kondentsi ja hallituse tekke puudumine.

Ehkki lõviosa liginullenergiamaja nõuete täitmisel annab hea barjäär sise- ja väliskeskkonna vahel, ei ole see sageli piisav. KredExi tellimusel valminud juhend madalenergia- ja liginullenergiahoone kavandamiseks ütleb otsesõnu, et nende no?uete tagamiseks on vaja toota energiat oma krundil vo?i la?hiu?mbruses taastuvatest allikatest. 

Taastuvenergia tootmiseks palju võimalusi

Kohapeal taastuvenergia tootmiseks on palju erinevaid võimalusi: alates tuulikutest ja koostootmisseadmetest kuni päikesekollektorite ja päikesepaneelidega katusekivideni, mis nüüd ka Eestis toodetakse. Igaüks saab valida endale meelepärase lahenduse, samas päikesepaneelide majanduslik tasuvus kasvab pidevalt tänu tehnoloogia täiustumisele, kasvavatele tootmismahtudele ja alanevale hinnale. Ilma päikesepaneelideta ei ole vo?imalik tagada va?ikeelamu vastavust liginullenergiahoone no?uetele, leiti juba 2012. aasta valminud KredExi juhendis. 

Kindlasti on valdav enamus kohapeal toodetud energiast mõeldud majapidamise või büroohoone enda tarbeks, ent ülejääk on mõistlik müüa võrku. Tavaliselt on taastuvenergia tootmine ilmastikuoludest tingituna ebaühtlane, olgu käimapanevaks jõuks tuul, päike või vesi. Nagu elus ikka, ei pruugi tootmise kõrgpunktid kokku langeda tippkoormusega energia tarbimisel, mistõttu parasjagu ülejääv energia tuleks kas salvestada akupanka või müüa võrku. Viimane on mõistlikum alternatiiv seetõttu, et jääb ära kopsakas investeering akupanga soetamiseks. 

Kümme korda väiksem kulu

Kokkuvõttes on liginullenergiamajale kehtestatud nõuete täitmine igati mõistlik. Kui tavamaja aastane energiakulu on sõltuvalt ehituskvaliteedist ja suurusest 2000-4000 eurot, siis liginullenergiamajade puhul on see kulu keskmiselt 10 korda väiksem. Siiski tuleb uut maja ehitades hoolega kaaluda võimalusi kohapeal taastuvenergia tootmiseks, et vältida vajadust kasutada liiga pika tasuvusajaga ehituslahendusi.  

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785