Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 16. oktoober 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Teose heli on ruumiline, see esitatakse kaheteistkümnest kõlarist ning sõltub kuulaja asukohast sillal. Sünkroonis raekoja kellamänguga kostuvad viie erineva helikunstniku teosed (iga päev algusega kell 09:03, 12:03, 15:03, 18:03, 21:03), mis algavad dialoogist kellamänguga ning arenevad sellest edasi. Helikujundus aitab linnaruumi helipilti siduda ja rikastada. Iga autori heliteost saadab valguskujundus, mis on autori komponeeritud. Kogu installatsioon on loodud spetsiaalselt Tartu kaarsilla jaoks.

Raekoja kellatornist kostuvad kellamängu helinad kanduvad kaarsillani ja peegelduvad kunstnike edasiarenduste kujul linnaruumis. Heli- ja valgusistallatsiooni eesmärk on rikastada nii arhitektuuriobjekti kui ka ümbritsevat keskkonda, pakkudes linnakodanikele Eesti avalikus ruumis ainulaadset ruumilise ja interaktiivse heli kogemust. Kontseptsiooni märksõnad on “vesi”, “voolamine” ja “peegeldused”.

Nagu sild loob kahe kalda vahel ühenduse, otsib ka kaarsilla installatsioon dialoogi ümbritseva keskkonnaga. Just nagu vesi, mis moonutab keskkonna peegeldusi. Dialoog kellamängu ja kaarsilla helide vahel seob linnaruumi helimaastiku ühtsemaks ning suurendab nii silla ning ka jõe kohalolu.

Eriliseks teeb kaarsilla valgus- ja helikujunduse see, et kuigi avalikus ruumis toimivaid heliga seotud skulptuure või installatsioone on Eestis teisigi (näiteks Eduard Tubina monument Vanemuise ees, Tšaikovski pink Haapsalus ja Rahvusarhiivi helikunsitteos “Lugulaul”) ei kasuta need ruumilist heli ning on oluliselt väiksemas mastaabis lahendused.