Autor: Eva Kiisler • 28. september 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hansson tõi välja, et hetkel on valitsussektori investeeringute kasv kontsentreeritud ehitussektorisse, samuti on ehitussektoril kõige suuremad ootused tööhõive osas.

Juba toimunud hõivatute arvu muutust kirjeldades ütles Hansson, et olukord ehitussektoris ei ole veel nii dramaatiline, nagu eelmise buumi ajal, kuid selle poole liikumas. „Siis liikusid inimesed põllumajandusest ja tööstusest ehitusse. Praegu ei ole seda veel juhtunud, aga liigub sinnapoole.“

Hansson soovitas valitsusel ehitusse tehtavaid investeeringuid tagasi tõmmata. „Me näeme küll palju valitsuse rahaga ehitatut, aga kui teised ettevõtted  ei saa seetõttu enam oma plaane teostada, viib see majanduse tasakaalust välja.“

Hanssoni sõnul peaks riigi fiskaalpoliitika olema majandust tasakaalustav jõud, sest erasektori investeeringud ja euroraha jõuavad ehitusse nagunii.

Hansson viitas korduvalt möödunud kümnendi buumile ja tõi välja, et 2007. aastal töötas Eesti majandus 10% üle oma potentsiaali, praegu oleme jõudnud punkti, kus Eesti majandus on üle oma potentsiaali 2%. 

Loe pikemalt Äripäevast.