Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 28. september 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

24. oktoobril toimub Taristuehituse konverents 2017. 

Taristuehituses päevakajalistel teemadel räägivad Kaupo Sirk, Indrek Orav, Sven Pertens, Kaupo Reede, Meelis Einstein jt.

Pane ennast kirja SIIN. 

Suuremateks Tallinnas alustatavateks projektideks järgmise aasta eelarves on Reidi tee ehitus (7,9 miljonit eurot), Haabersti ristmiku rekonstrueerimine (7,5 miljonit), Gonsiori tee rekonstrueerimine (3,3 miljonit), lennujaama lennuliiklusala erinevad tööd (5 miljonit) ja Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp (4,5 miljonit).

Väljaspool Tallinna on suurimad 2018. aasta investeeringud suunatud Pärnu maanteel Ääsmäe-Kernu vahelisel lõigul 2+1 möödasõiduradade ehituseks (5,1 miljonit eurot) ning Narva transiittee ehituseks (2,4 miljonit eurot).

 Juba töös olevatest projektidest on suurim Tallinn-Tartu maantee Kose-Mäo lõigu I etapi (Kose-Ardu) neljarealiseks ehitamine, kus tööd algavad käesoleva aastal. 2022. aastani kulgev ehitus läheb kokku maksma hinnanguliselt 170 miljonit eurot. Uus maanteelõik annab vanaga võrreldes liiklusõnnetuste, aja- ja sõidukikuludelt Eestile säästu ca 10 miljonit eurot aastas ning linnade vaheline teepikkus väheneb 5,3 kilomeetrit ning ajaliselt 9 minutit.

Vajalikud, kuid tähelepanuta projektid

„Täiendavad taristuinvesteeringud aitavad meil ellu viia projekte, mis on varasemalt tähelepanuta jäänud, kuid on siiski väga vajalikud. Hea näitena saab tuua Via Baltica ehituse, kus liiklustihedus on võrreldav Tallinn-Tartu maanteega, kuid sarnast tähelepanu teele ei pööratud. Meie eesmärk täiendavaid taristuinvesteeringuid ellu viies on suurendada liiklusohutust ja arendada ühendusi üle kogu Eesti,“ rääkis majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

Üks suuremaid, veel valitsuse otsust ootavaid arendusi on Tallinna ringtee II etapi ehitus koos Kanama-Keila ja Luige-Juuliku lõiguga mahus 24 miljonit eurot. Lisaks alustatakse juba järgmisel aastal ka Pärnu Lennujaama projektiga, milleks eraldatakse 2018. aastal 2,7 miljonit eurot. Tuletornide avamiseks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise raames lisandub 1,5 miljonit.