Kuhu rändavad materjali tootmisjäägid?

Nutikas eestlane leiab ikka võimaluse tööstuses tekkivad jäägid oskuslikult ära kasutada -- olgu siis tänavakivide aluskatteks, või puiduhakkega kaetud spordiradade ehitamiseks. Plekitööstuses prahiks kvalifitseeruv on rännanud mööblidisaineri käe läbi aga Milano maailmanäitusele.

Betooni taaskasutuses ringleb nii kivinenud betooni kui segusid. Esimene läheb korda ehitisi lammutavatele ja kivimaterjale purustavatele ettevõtetele, vähem kaubabetooni ja betoonelemendi tootjatele.

“Hoonete lammutamisel purustatakse betoon ja kivimaterjal üldjuhul koos. Saadud segamaterjal kõlbab vaid täiteks, sest ei silikaatkivid ega tellised ole sobivad kaubabetooni valmistamiseks,” põhjendas AS Betoonimeister juhataja Kalle Suitslepp.

Purustatud betoon killustiku asemel

Puhas purustatud betoon sobiks viimaseks küll hästi, kuid selle eraldamine ülejäänud kivimaterjalist on lammutusfirmadele äraütlemata tülikas, pealegi pole välja sõelutavad kogused piisavalt suured. Segujäägid leiavad uue elu tänavakivide all Kuna betooni survetugevus on aastatega tõusnud, siis mõningatel juhtudel sobib purustatud betoon asendama segude valmistamisel looduslikku killustikku.

“Saksamaal, kus ehitatakse palju betoonteid, on tavapärane kasutada purustatud betooni teekatte alumiste kihtide betoonisegu tarbeks. Puhast graniitkillustikku kasutatakse ainult pealmise kulumiskihi segu valmistamiseks,” tõi Suitslepp näite.

Betoonimeistri tehastes kivinenud betoonjäätmeid ei teki. Küll tuleb leida rakendust ehitusobjektil üle jäävale ja tehasesse tagastatud betoonisegule, samuti betoonimasinate trumlite pesemisel kasutatavale veele. “Ettevõtte statsionaarsetes tehastes on selleks vastavad seadmed olemas ja nende kasutamine on väga efektiivne. Tootmisjääke ei teki, tänu millele on võimalik parandada ka segude kvaliteeti,” rääkis Suitslepp.

Kokkuvõtlikult saadakse betoonimasinate pesuvee ja vedelate betoonisegujääkide utiliseerimisel kaks komponenti. Üks, hästi tihenev liiva-killustiku segu, sobib ideaalselt aluskihiks betoonist tänavakivide paigaldamisel ja kannab vajadusel ka sõidukeid.

Kui segu liivaks ja killustikuks lahti sõeluda, kõlbab see betoonisegude taasvalmistamiseks. Teine komponent on aktiivsuse kaotanud tsemendiga segunenud pesuvesi. Seda kasutatakse koos puhta veega betoonisegude tootmisel.

Suurtööstuses tekib aastas 50 tonni plekijääke

Karu Katus OÜ toodab katuseprofiile õhukesest, kuni kahemillimeetrisest plekist. Materjal saabub otse tootjalt umbes viietonniste rullidena, mis on enamjaolt pakitud n-ö merepakendis. Viimane kaitseb vihmavee eest. “Ühe rulli pakend koosneb viiest ruutmeetrist tsinkplekist, kiletatud paberist, puitalusest ja papp-poolist. Siit tekivad ka esimesed jäägid,” selgitas ettevõtte tootmisjuht Ergo Lepp.

Tsinkplekk lastakse trapetsprofiilmasinast läbi ja saadud profiil pannakse müüki. “Inimestel on ikka vaja kuurile katust või seina, aga korralikku materjali ei raatsi osta,” põhjendas Lepp. Kiletatud paber pressitakse kokku ja antakse Pakendiringlusele, kes suunab selle edasi elektrijaama põletusahju.

Papp-poolid ehk kihtkartongist liimitud plekirullide sisud rändavad Räpina paberikombinaati, kus see keedetakse uuesti papiks. Puitalused lammutatakse lihtsalt sooja tarbeks ära. Mis plekki ennast puudutab, siis tekib jääke aasta lõikes üksjagu – 50 tonni. Lisame sinna juurde kuus tonni pappjäätmeid. Metalli puhul teeb see 1,6 protsenti kogumetalli hulgast, mis aasta jooksul tootmisest läbi liigub.

Heaks näiteks loovast jääkide kasutamisest on kaks aastat tagasi Milanos EXPO 2015 maailmanäitusel osalenud Eesti disainer Leonardo Meigase disainmööbel. Silinderjate toolide-laudade karkassid olid valmistatud AS Toote plekirullide sisudest ehk papp-poolidest.

Jäägid sobivad nii kütteks kui terviserajale

Puidutööstuses on taaskasutus populaarne ja kasvav teema. OÜ Puiduhake tööst leiab 90 protsenti tee taaskasutusse. Sorteerimiseks, töötlemiseks ja purustamiseks on kasutusel selleks vastavad masinad, vajadusel materjal puhastatakse ja eelpurustatakse.

Puidu puhastamiseks kasutatakse giljotiini ja sõela, purustustöö teeb ära selleks ette nähtud masin. Lisaks muule puidule juuritakse ja käideldakse ka kände. “Kasutame iga kõrre planeeritult, teostame täisteenust tellijatele, võtame puud ja võsa maha ning muudame selle igale soovijale vastavaks materjaliks,” iseloomustas Puiduhakke juhataja Ekki Naabel ettevõtet. Masinad, millega töid teostatakse, ei ole teps mitte odavate killast. Hinnad algavad 50 000 eurost.

“Meie masinad on eri vanuses, kõige vanemate eluiga on praeguseks 10 aastat. Purustaja tööiga on ligikaudu 10 000 hektarit, siis on vaja juba remontida, pärast mida kestab ta veel. Kui kaua, see sõltub juba operaatori pädevusest,” märkis Naabel. Materjali toodetakse vastavalt vajadusele. Osa rändab küttekolletesse, osa peenramaale, kes soovib puidujääkidest terviserada, saab selle.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed