Sven Pertens: töid on enam, aga mured jäävad

“Varem on taristuehitaja elanud ühest aastast teise nii, et sügiseks on tühi portfell, mida hakatakse seejärel tasapisi täitma. Nüüd on tekkinud pikema aja perspektiiv, mis on äärmiselt positiivne,” ütleb alates aprillikuust TREV-2 Grupi juhatuse esimehena töötav Sven Pertens.

Pertensi sõnul on turg praegu arenenud taristuehitajatele soodsas suunas ning võrreldes viimaste aastatega mahud märgatavalt suurenenud. Oma tõuke on sellele mõistagi andnud Maanteeameti ja Tallinna linna käivitatud suured projektid.

Ainus, mis pole selle protsessiga päriselt kaasa tulnud, on hinnatase. “Ettevõtted on endiselt kõrgemat hinda küsides ettevaatlikumad, võetakse väga sportlikult ja püütakse endale garanteeritult tööd hankida. Seda tehakse madalama hinnaga, kui oleks mõistlik,” selgitab ta hinnakujunemise muutumatut loogikat. Samas on mees kindel, et tõenäoliselt mingisugune korrektuur ülespoole toimub. Elu kallineb, kasvõi paljuräägitud tööjõukulude kasvu näol.

Kuigi teedeehituses on tööjõu tähtsus ja osakaal üldehitusega võrreldes mõnevõrra väiksem, hakkab ka siin tööjõupuudus ettevõtja jaoks valusalt silma nii projektijuhtimise kui ka töömeeste osas. “Vastava eriala inimesed on ennast juba hõivanud, keegi käed rüpes ei istu,” kinnitab Pertens. See ongi juba kaasa toonud mõni aasta tagasi ennustatud olukorra, et kasutatakse välistööjõudu. “Näiteks asfalteerimistöödel kasutatakse Eestis hooajaliselt Ukraina töötajaid.”

Kvalifitseeritud tööjõudu ei tule piisavalt peale ka koolide lõpetajate hulgast, põhjuseks on nii demograafiline olukord kui Pertensi hinnangul ka riikliku haridustellimuse sobimatus turu ootustega.

Samuti pole ehituserialade populariseerimine väga hästi õnnestunud. Seda pole piisavalt teinud ei riik ega ka erialaliidud. “Vahepeal oli ehituserialade populaarsusega päris kehvasti, nüüd on olukord veidi paranenud,” lisab ta lootusrikkamalt ja toob näite, et pärast mõneaastast pausi said sel aastal teedeehituse erialal TTÜs õppegrupid täis.

Juriidiline lähenemine

Taristuehitaja suurim klient on mõistagi Maanteeamet, kes määrab turgu. Pertens pole rahul, et pikaajalise protsessi tulemusena on ameti tegevus siirdunud insenerlikust lähenemisest juriidikasse. “Räägitakse justkui eri keeltes, järelevalvaja ameti näol ei olda valmis sisulist diskussiooni algatama, kohati ei saada üldse aru, miks on mingid regulatsioonid üldse olemas, mida kaitstakse.”

Ehitusjuht sõnab, et mõõdetakse parameetreid, mis on pooljuhuslikud või subjektiivsed ning millel pole põhjendust, tausta ega uuringut nende taga. Ta toob näiteks välja liivpinnaste filtratsioonikoefitsiendi, mille juures kasutatakse uut metoodikat juba paar aastat ning millega pole rahul paljud teedeehitajad.

“Kui ettevõte võtab karjäärist pinnast, mida on küll uuritud, pole ikkagi võimalik tagada selle pidevat homogeensust – kui liigutakse edasi kohta, kus puurimisi pole tehtud, võib see pinnas olla juba midagi muud,” selgitab Pertens, miks võiks Maanteeamet muuta kontseptsiooni ja öelda, et kui see või teine karjäär sobib, teeme selle materjaliga parima, mida suudame. Sellega oleks töövõtja oma kohustuse täitnud.

“Tegelikult ei osta me ju abstraktset arvväärtust, vaid seda, et valmis tee oleks turvaline, mugav ja pikaealine. Eestis on väga vähe (kui üldse) teelõike, mis oleksid kahjustunud vähese filtratsiooniga liivpinnasest muldkeha ehitamise tõttu. Nimetatud filtratsiooni määramise metoodika on vaid üks näide paljudest probleemsetest teemadest. Saab näha, kas uus riigihangete seadus annab tellijale suuremad võimalused protsessis midagi muuta, kas see jõuab ka objektidele.”

Betoonteed vajavad oma kogemust

Eesti maanteede üheks päästerõngaks nimetatud laialdast betoonteede ehitamist Pertens samas ei usu. ASis Lemminkäinen Eesti töötamise perioodist on tal tuua näide Paldiski maanteele ehitatud poolekilomeetrisest betoonteede katselõigust, kus ettevõte panustas pilootprojektina nii palju kui suutis ning kus ka see töö läks palju kallimaks, kui pakkumuses oli esialgu välja toodud. Ehitusjuht vaidleb vastu ka seisukohale, et Eesti teed on halvas olukorras.

“Halvad on need peamiselt Tallinnas, aga teisteski linnades ja valdades, põhjuseks peamiselt kohalike omavalitsuste teehoiu pikaajaline alarahastamine. Riigi hallatavad põhi- ja tugimaanteed on meil tegelikult üsna head, soovida jätab vaid kohalike maanteede seisukord, mille remondiks pole riigil samuti piisavalt ressurssi jätkunud.”

Pertens toob välja, et ehituslikult on betoontee rajamine kallim ja 40 aasta perspektiivis hoolduse pealt efekti saavutamise suhtes on ta skeptiline: “Palju meil mõeldakse midagi üldse nii pikalt ette?” Samas pole ta vastu plaanile ehitada betoonist valmis veel mõned pikemad lõigud kui pool kilomeetrit ning neid monitoorida, nagu Tallinna linn seda planeerib. “See on väga mõistlik!” ütleb ta kindlalt. “Asfaltkatteid oleme Eestis ehitanud rohkem kui sada aastat, sellega on olnud seotud terved põlvkonnad teedeehitajaid. Betoonteedest oleme seni rääkinud valdavalt teiste riikide kogemuste baasil, on nii positiivseid (Austraalia) kui ka negatiivseid (Skandinaavia) näiteid.”

Teedeehituses kirju seltskond

Sarnaselt üldehitusega on Pertensi kinnitusel ka taristuehituses meie turul tegutsevaid ettevõtteid veidi palju ning tõenäoliselt peaks toimuma mingisugune konsolideerumine. “Näiteks Rootsis on kõigest kolm suurt taristuehitajat, Eestis on see arv enam-vähem kaks korda suurem, millele lisandub veel pikk rida keskmisi ja väikesi ettevõtteid, kes muu hulgas tegelevad samuti taristuehitusega. Selles protsessis sõltub mõistagi päris palju ka sellest, kui suuri hankeid korraldatakse. Kui keskmine hangete väärtus on väiksem, läheb seltskond, kes nendes osalevad, väga kirjuks.”

Taristuettevõtete võimalike konsolideerumiste valguses pole Pertensi hinnangul teade, mille kohaselt üldehitusega tegelev YIT ning taristuehitaja Lemminkäinen Soomes ühinevad, siinset turgu väga palju mõjutav uudis. “Mõlemad ettevõtted on üksikuna Eesti turul nähtavad ja olemas. Eks siinsed tütarettevõtted suunatakse ühel hetkel ühtsesse voolusängi.”

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

september 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Merko otsib SEKUNDAAROSA PROJEKTEERIJAT

Merko Ehitus Eesti AS

29. september 2017

Ehituse erilehed