Statistikaameti andmetel suurenes Eesti SKP tänavu II kvartalis 5,7%, mis oli kiireim kvartaalne kasv alates 2011. aastast. Samuti on tegu kiireima kasvuga Balti ja Põhjamaades – ülejäänud Euroopas kasvas majandus teises kvartalis esialgsetel andmetel 2,3 protsenti.
Ehitussektor on tänavu majanduskasvu kiirenemisse kõige enam panustanud: lisandväärtus kasvas aastaga 16%. Ehitamine tähendab suuri investeeringuid, mistõttu investeerimisotsuseid tehakse siis, kui kindlustunne majanduse jätkusuutlikkusse on suur. Tänavu on hakanud reaalmajandusse jõudma mullu ja tunamullu tehtud investeerimisotsused ning antud trendi jätkumist on oodata ka järgnevatel kvartalitel, seisab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteates.
Praegu on kindlustunne kõrgel tasemel nii eraisikute, investeerivate ettevõtjate, pankade kui ka ehitusettevõtjate seas. Samas mõjutab ehitussektori lisandväärtust olulisel määral riigi sekkumine. 2014–2020 Struktuurifondi perioodil taotletud toetustega rahastatud ehitised on hakanud jõudma ehitamisfaasi, ning osa on ka juba valminud. Aktiivsemalt mõjutab see eelkõige teede ja taristu ehitust ja hoonete puhul eluhoonete rekonstrueerimist, kus on olulise panuse andnud KredExi meetmed, teatas ministeerium.
Minister Palo märkis, et Eesti-sugune väikeriik, mille majandus on olnud mitu aastat seisakus, peabki astuma jõulisema sammuga edasi.
„Vaid nii jõuame teistele riikidele järele. Majanduskasv põhineb tugevatel sammastel nagu eksport ja investeeringud, mistõttu on oodata kiire kasvu jätkumist ka lähitulevikus. Me näeme, et ettevõtete kasumid kasvavad käsikäes tööjõukuludega, mis on hea uudis nii ettevõtjale kui ka töövõtjale,“ ütles Palo.