Doktoritöö: puidust maaelamute energiakulu saab neljakordselt vähendada

Maaelamute kütteenergia kulu annab olenevalt maja algsest olukorrast tervikliku renoveerimisega vähendada kaks kuni neli korda, tagades seejuures märgatavalt mugavama sisekliima, leidis Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Üllar Alev doktoritöös "Eesti puidust maaelamute renoveerimine ja energiatõhususe parandamine".

Eestis on üle 190 000 üksikelamu, millest 61% kandekonstruktsiooniks on puit. Ligi pooled puitelamutest on vanemad kui 100 aastat. „Sellega on juba tõestatud puitelamute vastupidavus ajale ning hinnanguliselt peavad need majad peale läbimõeldud renoveerimist vastu veel vähemalt 100 aastat. Ajas on muutunud vaid elanike ootused mugavustele. Pole näha aga ühtegi ületamatut takistust, miks sellistes majades ei võiks peale põhjalikku renoveerimist olla kaasaegsete elamutega võrdsed mugavused ja sisekliima“, selgitas doktoritöö autor, inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi liginullenergiahoonete uurimisrühma liige Üllar Alev. 

Maaelamute omanikud renoveerivad oma elamuid ressursinappusel tavaliselt väikeste etappide kaupa ja sageli pika aja vältel või peaaegu pidevalt. Doktoritöös jõuti soovituseni sellised renoveerimistööd ette võtta korraga ja läbimõeldult, mis vähendab lisatöid, ehitustöödega kaasnevaid ebamugavusi ning lõppkokkuvõttes ka ehitustööde kogumaksumust.

Enne II maailmasõda ehitatud vanade palkmajade peamiseks kahjustuste põhjuseks on sademed ja pinnaseniiskus. „Enamikul sajandivanustel palkmajadel vajavad asendamist paar esimest palgirida ja akende all olevad pehkinud palgiosad“, kinnitas Alev. 

Ehituslikult on aga nende palkmajade nõrgaks kohaks tuulepidavus ning seetõttu tuleks renoveerimistööde käigus pöörata tähelepanu palgivarade ja konstruktsiooni liitekohtade tihendamisele. Hoolimata hõredatest välispiiretest ei taga loomulik ventilatsioon piisavat õhuvahetust ning hea sisekliima tagamiseks tuleb paigaldada soojustagastusega mehaaniline ventilatsioonisüsteem. 

Üllar Alev: „Välisseinte lisasoojustamine vähendab elamute energiakulusid märgatavalt. Analüüsin doktoritöös ka seespoolse soojustamise võimalusi (juhuks kui väljapoole soojustuse lisamine pole võimalik), kuid eelistada tuleks ikka välissoojustust.“

Maaelamute kütteenergia kulu (s.h ventilatsioon ja soe tarbevesi) annab olenevalt maja algsest olukorrast tervikliku renoveerimisega (lisasoojustamine, soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, säästlik küttesüsteem ning päikesekollektorid või PV-paneelid) vähendada kaks kuni neli korda, tagades seejuures märgatavalt mugavama sisekliima. „Paranenud sisekliima all mõeldakse sooje põrandaid, ühtlast temperatuuri ehk palavate õhtute ja jahedate hommikute puudumist ja puhtamat ehk vähem tolmust siseõhku. Just nende omaduste puudumise üle kurtsid doktoritöö käigus tehtud uuringus vanade palkmajade praegused omanikud“, selgitab Üllar Alev.

Doktoritöö juhendaja oli professor Targo Kalamees (TTÜ). Doktoritöö oponendid olid professor Vasco Peixoto de Freitas (Porto Ülikool) ja Raimondas Bliudzius (Kaunase Tehnikaülikool).

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed