"Tartus on praegu kaks tehast: Lemminkäinenil ja Trefil. Aga neil on enamasti suurte maanteede ehitused ja ega nad asfalti kellelegi väga välja ei müü. Sageli on nii, et meie brigaadid seisavad päev otsa, sest asfalti ei ole. Tellime küll hommikul autod ära ja lubatakse, aga ikkagi ei saa," rääkis Asfaldigrupi üks omanikke Silver Reiljan Postimehele.
Ta tõi näiteid, kus asfaldi järele on sõidetud isegi Tartust 130 kilomeetri kaugusel asuvasse Rakvere tehasesse.
Reiljani sõnul on Eestis paarkümmend asfalditehast ning paljud neist on liikuvad ehk tehas pannakse püsti just sinna, kus on vajadus. Näiteks kui tee-ehitusfirma võidab suure riigihanke Narvas, siis viiakse tehas sinna.
Raadile rajatud tehas on seevastu paikne ja seda ühest paigast teise liigutada ei saa. Tehase seadmed on pärit Saksamaa firmalt Benninghoven ning vastav leping sõlmiti juba tänavu jaanuaris.
Loe täismahus artiklit Postimehest.