“Kui Eestis oleksid sama pädavad järelevalveametnikud ja tasemel riiklik jä- relevalve kui Skandinaavias, siis oleks olukord palju parem. Meie käed jäävad siinkohal lühikeseks,” kommenteeris Puidukoda OÜ tegevjuht Kristjan Saks olukorda.
Suured tootjad võivad küll isekeskis maha istuda ja ühtsetes standardites kokku leppida. Kuid kolme-nelja suurfirma kõrval on Eestis kümneid väikseid tootjaid, kellest sellised kokkulepped ringiga mööda lähevad.
Kokkuhoid tuleb kvaliteedi arvelt
Nagu enamasti, taandub kõik rahale. Peatöövõtja ehitusmeeskonna preemia sõltub tihti sellest, kui palju odavamalt algselt kokku lepitud eelarvest objekt valmis ehitatakse. Seega on ehitajate põhihuvi, kuidas töö võimalikult väikse eelarvega valmis saada.
See kehtib ka kõige suuremate ja tuntumate ettevõtete kohta. Kui eetiliselt see kokkuhoid saavutatakse ja kust näpistatakse, sõltub juba konkreetsest projekti- või objektijuhist. Kuna tegelikku tööd teeb alltöövõtja ja peatöövõtjat huvitab ainult odavaim hind, siis üldjuhul jõuab suurtele objektidele ka kahtlase kvaliteediga ehitusmaterjali, sealhulgas puitu.
“Tavaliseks on saanud, et kokkuhoid tuleb odavamate lahenduste või materjalide kasutamisest,” nentis Saks. Toogem näide. Kui päästeamet kiidab ühe või teise ehituslahenduse heaks ja ka klient sellega päri on, siis minnakse alati kõige odavama hinna peale.
See, et tegu võib olla tundmatu väikese tootja lahendusega, mille kvaliteet sügavalt kaheldav on, ei mängi rolli. Ametnike heakskiit on ju paberil olemas ja juriidiliselt on kõik korrektne. Ja tulemus ongi käes. Päeva lõpuks ei loe mitte ametlik dokument, vaid töö tulemus, millest sõltub hoones elavate, õppivate või töötavate inimeste tervis ja ohutus.
Majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Ivo Jaanisoo ettevõtjate kriitikat järelevalve aadressil ei jaga. “Meie ei näe põhjust kahelda Eesti ehituse riikliku järelevalve sobivuses ehitusseadustikus esitatud nõuetele,” võttis Jaanisoo seisukoha.
Loe pikemalt SIIT.
Autor: Lennart Käämer, kaasautor