Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitusettevõtjad jäävad müügimahuga rahule
Ehitus- ja jaekaubandussektoris sektorites prognoosivad ettevõtjad hinnatõusu, samuti hindavad nad positiivseks möödunud kvartali müügimahu ning prognoositava müügimahu järgmistes kvartalites. Aasta taguse ajaga võrreldes on kasvanud ettevõtjate hinnang tellimuste mahule ehitussektoris, positiivsemaks on muutunud ka hinnang oodatud hinnatõusule järgmiseks kolmeks kuuks.
Selle aasta II kvartali Tööandjate Majandusspidomeeter näitab, et 66% ettevõtjatest hindab valitsuse tegevuse mõju ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele negatiivseks. Kolm kuud tagasi oli negatiivsete hinnangute osakaal 50%, aasta tagasi aga vaid 35%.
Ilma hinnanguta valitsuse tegevusele oleks spidomeetri näit tõusnud selle aasta II kvartalis kiirusele 87 km/h, mis on juba päris hea hoog ettevõtluskeskkonnas edasi liikumiseks. Ettevõtjate kõigi aegade negatiivseim hinnang valitsuse majanduspoliitikale pidurdas aga ettevõtjate kindlustunde I kvartali kiiruspiiranguni 79 km/h.
Põhjusi rahulolematuseks mitu
Valitsuse tööga rahulolematuse põhjuseid on ettevõtjatel mitu. II kvartalis jõustus maksupakett, mille seadustamine kasvatab lisaks maksukoormusele ka ettevõtete halduskoormust. Riigikogu viimasel istungil enne suvepuhkust kinnitatud maksupoliitikat peavad ettevõtjad kiirustavaks riigieelarve kulude katmise vahendiks. Ettevõtjad oleksid tahtnud näha, et enne maksupaketi lõplikku vastuvõtmist analüüsib valitsus selle mõju ettevõtluskeskkonnale ja kaalub ettevõtja jaoks nähtavalt selle alternatiive. Ettevõtjate arvates puudub valitsusel arusaam, kuidas Eesti majandust elavdada. Maksusüsteemi sagedased ja vähe reageerimisaega jätvad muudatused suurendavad ettevõtjate ebakindlust.
Teiseks nähtavaks ettevõtjate rahulolematuse põhjuseks on II kvartalis täis saanud sisserändekvoot. Kvoodi täitumine poole aasta pealt oli prognoositav, samas lükkas valitsus probleemi lahendamist edasi, mistõttu on ettevõtjate rahulolematus valitsuse senise tegevusega töökäte puuduse probleemi lahendamisel õigustatud. Tööealiste arv Eestis väheneb igal aastal umbes 6000 inimese võrra. Vabade ametikohtade arv Eestis on viimase seitsme aasta suurim. Eesti tööstus on arenenud kiiremini, kui on suurenud Eesti rahvaarv, mistõttu on iga viies tööstusettevõte valmis kasutama tööjõupuuduse leevendamiseks välistööjõudu. 1317 sisse rännata lubatud töötajat sellel aastal ei kata ettevõtjate tegelikke vajadusi. Majandusspidomeetri küsitlustulemused näitavad, et töötajate juurdevärbamise soov on kõigis ettevõtlussektorites suur.
Tööandjate Majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjuktuuriinstituut. Küsitluse läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.
Seotud lood
Laos või tootmishoones ei pööra keegi suuremat tähelepanu uksele, mis avaneb õigel hetkel, ega laadimissillale, mis teeb päevast päeva oma tööd. Need on osa taristust, mille olemasolu tundub enesestmõistetav ning seda seni, kuni miski lakkab töötamast. Piisab ühest väikesest tõrkest, et laadimine seiskuks ja tarne hilineks.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele