Jõhvi kohtumaja võitleb õhureostusega

Ligi viis kuud väldanud uuringute käigus tegid eksperdid kindlaks, et Viru maakohtu Jõhvi kohtumaja õhk on saastatud kemikaalide ja hallitusseene eostega. Muu hulgas võivad olukorras süüdi olla ka ehitusvead, kirjutas Põhjarannik.

TTÜ mehaanika ja tööstustehnika instituudi poolt asja uurinud professor Urve Kallavus tõdes, et uuringu käigus avastati hoones seenkahjustusi ning tegemist on peamiselt ühte liiki hallitusseenega, mis kannab ladinakeelset nime Penicillium.

See seen võib inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone ja astmat, teda esineb majatolmus ning ta on tüüpiline veekahjustusega hoonetele.  

Ent peale hallitusseene tuvastasid eksperdid maja ümbrusest võetud pinnaseproovidest keemilisi ühendeid ning tulid järeldusele, et need ühendid pole loodusele omased ja viitavad seega saastatud pinnase kasutamisele ehitustöödel. Näiteks leiti proovidest tolueeni ja heksaani, mis on mõlemad keemiatööstuses kasutatavad näiteks lahustina.

“Hoonesisese õhureostuse põhjus on kõige tõenäolisemalt hoonealustel ja -välistel, sh territooriumi tagasitäidetel kasutatud reostunud täitepinnas. Erisuguste saasteainete suur hulk viitab, et tegemist võib olla tööstuspiirkonnast kaevandatud täitepinnasega. Pinnaseuuringute kohaselt oli pinnas reostunud kuni sügavuseni 100 cm maapinnast,” seisab ehitusekspertide kokkuvõttes, kus nenditakse, et sügavamal kui üks meeter on pinnasereostus juba minimaalne.

Hoone ruumides õhu saastumine võis ekspertide arvates toimuda hoone põrandates olevate pragude kaudu, mis võisid tekkida nii ehitusvigadest, aga ka näiteks mullu samal Kooli tänaval toimunud teetööde vibratsioonist.

Ehitusekspertiisi teinud ehitusinsenerid Mati Paju ja Toivo Rattasepp, kes on ka riiklikult tunnustatud ekspert, nendivad, et lisauuringute tegemine kõikide reostuskollete leidmiseks oleks ebamõistlikult kallis, samuti on peaaegu võimatu efektiivselt tihendada hoone sokkel ja põrandad, et reostus majja ei satuks. Küll aga oleks nende arvates mõistlik ehitada ventilatsioonisüsteem ümber nii, et kõige intensiivsema reostusega majaosa ventilatsioon eraldataks ülejäänud hoone ventilatsioonist.

Samuti peaks maja soklikorruse isoleerima kõrgematest korrustest ning ekspertidele jäigi selgusetuks, miks kasutatakse praegu inimeste tööruumidena osaliselt maa all asuvaid ruume, kui tavaliselt on need jäetud tehnosüsteemide jaoks.

Ekspertide arvates tuleks kogu hoone ruumide jaotus ümber planeerida ning majale peale ehitada veel üks korrus, kuhu saaks kolida töötajad, kes praegu keldrikorrusel paiknevad. Samuti tuleks eemaldada ja utiliseerida kohtumaja ümber olev pinnas kuni ühe meetri sügavuselt.

Seenest lahti saamiseks tuleb aga korraldada ventilatsioonisüsteemide läbipesu ning likvideerida nähtavad seenkahjustused maja sisepindadel.

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) avalike suhete juht Madis Idnurm ütles, et RKAS edastas auditi lõpparuande kohtuhoone omanikule OÜ-le Õigusmaja ning palus neil koostada edasine tegevuskava ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks ja hoone siseruumides nõuetekohase õhukvaliteedi tagamiseks. 

Pärast evakuatsioonitrepikoja isoleerimist ja kahe ruumi ventilatsioonisüsteemi ümberseadistamist vastas ruumide õhukvaliteet normidele ning tänaseni ei ole piirnormide ületamist rohkem fikseeritud, lisas Idnurm.

Loe täispikkuses artiklit Põhjarannikust.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed