7. august 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

14. septembril kohtuvad mõjukamad Eesti ehitusmaterjalide tootjad konverentsil „Materjalitootjate äriplaan 2018 -- kuidas pääseda piiri taha?” Tänavu on konverentsi fookus ekspordil: kuulame, millised on võimalused ja kellel eelised pääsemaks Eestist väljaspool enda tooteid ja teenuseid pakkuma.

Kuni 31. augustini kehtib konverentsile soodushind 229 eur. Pane ennast kirja SIIN.

Puidupõhiseid tooteid imporditi 286 miljoni euro väärtuses, märgib liit pressiteates. Puidutoodete väliskaubanduse bilansi ülejääk kasvas eelmise aastaga võrreldes 13,8% ehk 0,6 miljardi euro tasemele. Puidupõhised tooted on Eesti väliskaubanduse bilansi kõige olulisemad tasakaalustajaid, kogu väliskaubanduse bilansi puudujääk on aastaga kasvanud 29%, ligi miljardi euro tasemele, rõhutab metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja.

Välja peab puidusektori kasvu peamisteks põhjusteks head väliskeskkonda ja varasemate aastate investeeringuid, mis on võimaldanud ekspordimahtusid kasvatada. "Puidupõhiste toodete ekspordis on kõige olulisem roll suurema lisandväärtusega toodetel, puidust kokkupandavad ehitised moodustavad ekspordist 16%, saematerjal 14%, ehitusdetailid 13%, puitmööbel ja selle osad 11%," loetles Välja.

Tänu investeeringutele vineeritehastesse on spoonieksport langustrendis ja vineer üks kiiremini kasvavaid ekspordiartikleid - kasv 46% võrreldes eelmise aastaga. Lisaks vineerile näitavad kiiret kasvu graanulid 25%, saematerjal 19% ning puidust kokkupandavad ehitised 17% aastakasvuga.

Puidusektori peamisteks ekspordipartneriteks on lähiriigid Norra, Rootsi, Taani, kuhu tarnitakse just kõrgema lisandväärtusega tooteid. Mahukaupade, näiteks saematerjali puhul, on ekspordipartneriteks ka eksootilisemad turud nagu Austraalia, Jaapan ja Hiina.

Metsa- ja puidutööstus annab tööd ligi 36 000 inimesele. Swedbanki tööstusettevõtete uuringust selgus, et puidutööstuse brutopalk on 4,5% kõrgem kogu töötleva tööstuse keskmisest ning 55,8% kõrgem Läti ja 57,8% Leedu puidutööstuse palkadest. "Seega on sektor ka väga oluline tööandja, eriti maapiirkondades, kus puidutööstused valdavalt asuvad," rõhutas Välja.