Kaks pärli uues kuues

Lutheri ärimaja interjöör.
Lutheri ärimaja interjöör.

Hiljuti said uue elu kaks Eesti arhitektuuripärli – Ugala teater renoveeriti lausa piinlikult originaalitruult, Lutheri mööblivabriku masinasaalis säilis küll ajastu hõng, kuid selle sisu on mõnusalt moodne.

1981. aastal sai Ugala teater uue, avara ja modernse maja, mis nüüd 18. märtsil taas renoveeritult avati, kui esietendus Lembit Petersoni lavastatud Hispaania komöödia “Nähtamatu daam”.

Hästi taastatud retro

13 kuud kestnud renoveerimisel lammutati ja laoti uuesti Ugala tunnusmärgiks saanud punasest tellisest fassaad; ehitati ümber väike saal, millest on praeguseks saanud tänapäevaste tehniliste võimalustega 180kohaline black box tüüpi saal; suures saalis saab publik nüüdsest istet võtta teatraalselt punastel toolidel; juurde ehitati keldri- ja kammersaal.

Põhjaliku uuenduse tegi läbi ka Ugala teatri tehnopark, mille tulemusel on Viljandi teatris nüüd Euroopa tasemel heli-, valgus- ja videotehnika.

Palju on teatrimajas ka varasemast tuttavat. Ugala teatrimaja on üks väheseid teatrimaju, mis on kuulutatud muinsuskaitsealuseks ehitiseks. Originaali silmas pidades on elementides jäädud truuks 1980ndatele omastele värvidele ja disainile.

Ligi 10 000 m2 kogupinnaga Eesti üks suuremaid teatrikomplekse kasvas renoveerimise käigus veelgi suuremaks – kui varasemalt oli publikule avatud kaks korrust, siis nüüdsest saab teatrikülastaja liikuda kolme korruse vahel. “Koos arhitektide ja ehitajaga leidsime 36aastasele teatrimajale parimad võimalikud lahendused, et maja oleks ligipääsetavam, muutmata samas üldkujundust,” kommenteeris teatrijuht Kristiina Alliksaar.

1981. aastast pärineva hoone arhitektuurse lahenduse autorid on arhitektid Irina Raud, Kalju Luts ja Inga Orav, sisekujunduse autor on Mait Summatavet. Samad arhitektid koostasid ka rekonstrueerimisprojekti. Arhitekt Irina Raua sõnul ei juhtu just tihti, et arhitekt saab oma projekteeritud hoonet 35 aasta möödudes uuendada.

Ugala teatrimaja ehitus läks maksma ligi 14 miljonit eurot. Ehitustööde projektijuht on Riigi Kinnisvara AS. Ehitustööde peatöövõtja on Nordecon AS.

Mööblivabrikust ärihooneks

Ajalooline Lutheri mööblivabriku masinasaal renoveeriti aga moodsaks kontoriks. Lutheri tehase mööblivabriku hooned olid omal ajal – masinasaal rajati 1912 – väga uuenduslikud raudbetoontarinditega ehitised. Kuid tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi hoitakse varjus, et eksponeerida hoone ajaloolist arhitektuuri. Modernses interjööris on kombineeritud betoon- ja klaaspindasid Lutheri mööblitootmises laialdaselt kasutatud vineeriga.

Hoone on ainulaadne, et siin on klaasist katus, mis oli omal ajal suurim, praegu üks suuremaid Baltimaades. Kokku on majas pinda ligi 7000 m2, keskel on suur aatrium ning katusel terrass.

Lutheri vabrikuhooned projekteerisid Peterburi arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr. Renoveerimisprojekti autoriks on Hanno Grossschmidt OÜst HG Arhitektuur.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed