20. juuli 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sügisest saavad omavalitsused taotleda toetust elamufondi arendamiseks

Ettevõtlus- ja infoethnoloogiaminister Urve Palo.
Foto: Andras Kralla
Teisipäeval jõustus üürielamute ehitamise toetuse kord, millega kehtestati tingimused kohalikele omavalitsustele, kes soovivad riigi toel arendada elamufondi. Toetust saavad omavalistused hakata taotlema selle aasta novembrist.

Kohalike omavalitsuste elamufondi arendamiseks investeeringutoetuse andmise tingimustega saab tutvuda SIIN. 

Elamufondi arendamise toetust võib kasutada uute üürielamute rajamiseks ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks, eesmärgiga võtta need kasutusele üürielamutena. Üürielamute rajamise ja rekonstrueerimisega tagatakse mobiilsele tööjõule nüüdisaegsete eluruumide parem kättesaadavus piirkondades, kus eluruumide nõudlus ületab pakkumist ning ehitise ehitusmaksumus ületab turuväärtust.

„Paljud ettevõtted ja asutused väljaspool Tallinna ja Tartut on hädas töötajate värbamisel sellega, et inimestele ei ole võimalik leida piirkonnas kaasaegset ja madalate kõrvalkuludega elukohta,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

Ta lisas, et üürielamute rajamisega tekiks tõmbekeskustel ja tööareaalina atraktiivsetel piirkondadel võimalus meelitada leibkondi sinna tööle ja elama.

Tegemist on regionaalpoliitilise meetmega, milles lepiti kokku valitsuse tegevusprogrammis 2016–2019. Taotluste hindamisel antakse lisapunkte regionaalarengu strateegia prioriteetsetele piirkondadele Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti omavalitsustes, kes taotlevad toetust kvalifitseeritud spetsialistidele mõeldud üürieluruumide rajamiseks.

Esimesel aastal antakse toetust kohalikele omavalitsustele, mis jäävad Tallinna ja Tartu mõjualast väljapoole. Nüüdisaegse elamufondi puudumise tõttu on just need piirkonnad tööjõu pärast konkureerides kehvemal positsioonil kui Tartu ja Tallinn.

„Eestis on 15 maakonda, mille tõmbekeskused on tööjõu pärast Tallinna, Tartuga, aga ka Helsingiga konkureerides selgelt kehvemal positsioonil,“ täpsustas Palo.

Selleks aastaks on toetuse tarbeks planeeritud 2,5 miljonit eurot, järgnevaks kolmeks aastaks 20 miljonit eurot aastas. Toetuse määr on kuni 50 protsenti, ülejäänud kulutused peavad tulema kohaliku omavalitsuse omafinantseeringust. Maksimaalne toetussumma kõigi taotlusvoorude peale kokku on kuni 2,5 miljonit eurot kohaliku omavalitsuse kohta.

Kohalikel omavalitsustel on toetust on võimalik taotleda KredExist alates selle aasta novembrist. Alates järgmisest aastast saab taotleda toetust ka sotsiaalmajanduslikult vähekindlustatud sihtgruppide majutamiseks üürielamutesse.

Loe ka Üürielamute programm võtab selgema kuju

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785