Algab linnakeskuste ehitus üle Eesti

Raha projektide ehituseks taotletakse eelkõige läbi EASi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute programmi, mida kaasrahastavad Euroopa Regionaalarengufond ja Euroopa Liit.

EASi toel on rahastuse leidnud juba Põlva, Valga, Tõrva, Võru, Elva, Kuressaare ja Rapla projektid, mille keskväljakute osaliseks või täielikuks välja ehitamiseks on eraldatud kokku 11,6 miljonit eurot.

Tallinna, Narva ja Jõhvi avaliku ruumi ehituse teostamiseks saadi raha Euroopa Regionaalarengu Fondist ning  Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Rahastustaotluseid on esitamas veel Rakvere, Viljandi, Kuremäe, Põltsamaa ja Kärdla. Ehitusse panustavad rahaliselt ka kohalikud omavalitsused ise, mitmes kohas ehitatakse projektid välja etapiviisiliselt.

Kalle Vellevoogi sõnul tagas projekti õnnestumise eelkõige tugev koostöö ja meeskonda koondatud erialased teadmised, mida kohalikel omavalitsustel võib olla üksi keeruline leida. „See on tõenäoliselt ka põhjus, miks on jäänud keskväljakud seni korda tegemata. Arhitektide Liidu, EV100 meeskonna ja Riigikantselei spetsialistidega koostöös on suurem võimalus ka projektide rahastamiseks vahendeid leida,“ arutles Vellevoog. „Kuna osa rahastusotsuseid on veel lahtised ning enamikes linnades seisab ees projekteerimine, oleme KOV-idele edaspidigi nõu ja jõuga abiks. Eesmärk on, et ükski arhitektuurikonkursi võitnud ideekavand ei jääks paberile, vaid need jõuaksid kõik reaalsete ja käegakatsutavate tulemusteni.“

Vellevoogi sõnul kaalub Eesti Arhitektide Liit täna jätkuprojekti EV100 + käimalükkamist, mis annaks rohkematele Eesti linnadele võimaluse oma keskused korrastada ja kaasajastada. „Kindlasti loodame siin riigi huvile ja toetusele, sest projektiga on mõtet jätkata vaid juhul, kui on lootust rahastusele ja võimalik ideed ka reaalselt ellu viia,“ märkis Vellevoog.

EV100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ eesmärk on riigi 100. sünnipäevaks taasaktiveerida15 linna keskused peaväljakud, peatänavad ja nendega piirnevad alad. Avaliku ruumi organiseerimise, atraktiivseks ja kogemuslikuks muutmisega luuakse inimestele võimalus ja põhjus seda ruumi rohkem kasutada. Korrastatud keskused kujunevad kultuuri- ja spordiüritustele paremaks läbiviimise ja vaba aja veetmise kohaks ning lahendused annavad liikumiseelise jalakäijale. Arhitektuurivõistlusi rahastas Riigikantselei ja korraldas Eesti Arhitektide Liit koostöös 15 kohaliku omavalitsusega.