Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 3. juuli 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

14. septembril kohtuvad mõjukamad Eesti ehitusmaterjalide tootjad konverentsil „Materjalitootjate äriplaan 2018- kuidas pääseda piiri taha?”.

Konverentsi fookus on tänavu ekspordil ja kuulame, millised on võimalused ja kellel on eelised pääsemaks piiri taha enda tooteid ja teenuseid pakkuma. 

Pane ennast kirja SIIN.

Eesti maavarade koondbilanss võtab kokku maardlate ja mäeeraldiste varu seisu aruandeaasta alguses ja lõpus ning varu muutused aasta jooksul.

„Koondbilansi alusel põlevkivi ja turba kaevandamine 2016. aastal vähenes, ehitusmaavarade kaevandamise kogumaht oli aga viimaste aastate keskmisel tasemel,“ ütles Maa-ameti geoloogia osakonna juhataja Reet Roosalu, lisades, et jätkuvalt on enamkaevandatavad maavarad põlevkivi, liiv, kruus, lubjakivi ja dolokivi.

2016. aasta 31. detsembri seisuga oli keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud 911 maardlat. Kehtivaid maavara kaevandamise lube oli 671. Kõige enam kaevandati 2016. aastal põlevkivi (ligikaudu 12,7 miljonit tonni ilma kadusid arvestamata), liiva ja kruusa (kokku ligikaudu 5,5 miljonit kuupmeetrit), lubjakivi ja dolokivi (kokku ligikaudu 2,7 miljonit kuupmeetrit) ning turvast (ligikaudu 0,5 miljonit tonni). Väiksemas koguses kaevandati ka savi ja meremuda.

Võrreldes eelnenud viiel aastal kaevandatud keskmiste kogustega kasvas 2016. aastal ehituslubjakivi (10%), ehitusdolokivi (9%), täitekruusa (94%), täiteliiva (4%) ja ehitusliiva (14%) kaevandamine. Vähenes aga põlevkivi (16%), tsemendilubjakivi (49%), tehnoloogilise lubjakivi (29%), tehnoloogilise dolokivi (26%), viimistlusdolokivi (82%), täitedolokivi (56%), tsemendisavi (54%), keraamilise savi (17%), ehituskruusa (11%), tehnoloogilise liiva (2%), vähelagunenud turba (24%) ja hästilagunenud turba (51%) kaevandamine.

Maavarasid kaevandatakse Eestis piirkonniti vastavalt maavara levikule, saadud kaevandamislubadele ja leitud turustamisvõimalustele. Kaevandamislubade omajad deklareerivad kaevandatud kogused kvartalite kaupa, andmed koondatakse keskkonnaregistri maardlate nimistu andmebaasi, mille volitatud töötleja on Maa-amet. Bilansitabelid on koostatud kasutusalade lõikes, maakondlikus ja tähestikulises järjestuses.

Maapõueseaduse kohaselt on maavaradeks dolokivi, fosforiit, järvelubi, järvemuda, aluskorra ehituskivi, kruus, liiv, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turvas, mis on arvele võetud keskkonnaregistri maardlate nimistus. Maavaravarude muutused aruandeaastal olid peamiselt tingitud kaevandamisest, kaevandamiskadudest, geoloogiliste uuringute tulemusena uute maardlate bilanssi lisamisest ning varude ümberhindamisest ja täiendavate varude kinnitamisest olemasolevates maardlates.

Bilansi ja selle seletuskirjaga on võimalik tutvuda Maa-ameti geoportaalis.