30. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hea meel on tõdeda, et ehitussektori tulemused on olnud üle ootuste head ja Eesti majandus kasvab.

Hea aeg ei kesta igavesti ja arvestada tuleb ka seda, kuhu on investeeringud koondunud. 2016. aastal võeti kasutusele 233 762 m2 kaubandushooneid, see on võrreldav 2008. aastal kasutusele võetud kaubandushoonete pindalaga (251 166 m2) ja näitab omakorda seda, et ehitatud on suuri kaubanduskeskuseid, mis on ühtlasi ka kallimad ja kinnisvaraturgu mõjutavad kindlasti kaubanduskeskustega toimunud tehingud.

Eluruumide mõju võrdluseks: 2006-2007 võeti kasutusele kokku 2,3 miljonit m2 eluruume, 2015-2016 kokku 1,1 miljonit m2 ehk umbes poole vähem. Seega, kui me räägime kogu sektori arendamisest, peame vaatama ka seda, mis turul tegelikult toimub ja mis suunas turg liigub ning riiklikul tasandil on oluline hinnata investeeringute koondumise mõju regionaalarengule.

Riigi tasandil peame vaatama suuremat pilti lisaks sellele, et täita tühimikud, mida turujõud ei soovi täita, nt ehitus- ja kinnisvara-alane tegevus väljapool keskusi.

Omavalitsuste elamufondi investeeringute toetusmeede ei ole ühekordne projekt, see on aastatepikkune programm, millest käesolevaks aastaks on planeeritud vaid 2,5 miljonit eurot ja edaspidi 20 miljonit eurot aastas. Ehitusturu kontekstis ja võrreldes muude infrastruktuuri projektidega pole seda palju. Samas tasakaalustatud arengu kontekstis tähendab see kohalike omavalitsuste jaoks suurt sammu edasi elamumajanduse parema korraldamise suunas, kohalikele tööandjatele laienemise võimalusi uute töötajate näol, kriitilise tähtsusega avalike teenuste tagamist ja säilimist ning kasvu teisteski sektorites.

Loe täispikkuses artiklit Äripäevast.