Autor: Eva Kiisler • 18. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tartu arendab esimese Eesti linnana targa linna kontseptsiooni. Olemas on nüüdisaegne kaugküttevõrk, mida on uuendatud 20 aasta jooksul, on biokütusel toimiv soojusenergia koostootmisjaam ja alates eelmisest kevadest toimib ka kaugjahutus. Avatud on kaugkütte pilootprojekt koostöös trükikojaga Kroonpress, mille trükitegevuse käigus tekkiv soojus läheb Tartu kaugküttevõrku. Samal kinnistul pole võimalik tekkivat soojuse hulka kuidagi ära kasutada, alternatiiv oleks lasta see soojus jahutite kaudu õhku, mis tähendaks sulaselget raiskamist. Vast valminud Eesti Rahva Muuseumi hoone on samuti energiatõhus ehitis kaugküttel ja lokaalse jahutussüsteemiga, jahutusest tagastuva veega omakorda soojendatakse kaugküttevõrku. Käivitunud on SmartEnCity projekt – hruštšovkadega kesklinna piirkonna ehitamine targaks linnaks, kus on kasutusel nii tsentraalsed kui ka lokaalsed küttelahendused.