Millistesse projektidesse investeerib riik lähiaastatel 135 miljonit?

Valitsus kinnitas taristuinvesteeringute programmi, mille kogumaht ulatub 135 miljoni euroni. Kavas on arendada maanteid, raudteetaristut ja lennujaamu, teatas majandusministeerium.

Peamine osa lisainvesteeringuteks ettenähtud vahenditest panustatakse maanteeobjektide arenduseks. Tallinna–Pärnu-suunalise Via Baltica maantee ehituseks on tulevatel aastatel eraldatud lisaks 44 miljonit eurot. Peale selle nähakse ette Tallinna–Narva maanteel oleva ohtliku Aaspere–Haljala teelõigu 2 + 2 kujule viimist, mille jaoks eraldatakse 15 miljonit eurot.

Samasse suurusjärku jääb ka transiitteede programmi jaoks planeeritud eraldis. Transiitteede programm on mõeldud kohalike omavalitsuste toetuseks. Sarnast programmi on rakendatud ka varem, kuid väiksemas mahus.

Suur osa lisainvesteeringutest suunatakse raudteeinfrastruktuuri arendusse. Programm näeb ette Haapsalu raudtee esimese etapi Riisipere–Turba lõigu ehitust, mille jaoks on planeeritud 8 miljonit eurot ning lisainvesteeringuid Tallinna–Tartu raudtee ja Tapa–Narva raudtee kiiruse tõstmiseks, kogumahus 32 miljonit eurot, millest 17 miljonit kulub Narva liini parendamiseks ning 15 miljonit läheb Tartu liini kiiremaks muutmiseks.

Raudteevõrgustiku arenguks tehtavad lisainvesteeringud on majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni hinnangul vajalikud, sest Rail Balticu projektiga edasi liikumine ei tohi jätta seisma teiste liinide ehitust ning arengut. Raudtee ehituseks tuleb suunata senisest enam vahendeid ja arendada välja terviklik Eestit ühendav raudteevõrgustik.

Kolmanda suurema investeeringuna nähakse ette regionaalsete lennujaamade arendamist, mis hõlmab endast Pärnu ja Kärdla lennujaama rekonstrueerimist kogumahus 21 miljonit eurot.

Lennujaamade rekonstrueerimiseks eraldatud vahendid aitavad Simsoni hinnangul samuti kaasa piirkondade ühenduste paranemisele ning omavad konkreetselt Pärnu kontekstis suurt mõju kohalikule turismisektorile.

Ministri sõnul tahab valitsus arendada välja kõik Eesti põhimaanteed vastavalt liiklussageduse näitajatele ning suurendada põhilistel raudteetrassidel kiiruse 135 km/h.

„Muidugi jätkame juba varem planeeritud ning töös olevate objektidega, millest prominentsem on Tallinna–Tartu maantee ehitus, kuid on tähtis, et ka teised kaua oodatud projektid edasi liiguksid. Tallinna–Tartu ja Tallinna–Pärnu maantee liiklustihedus on sarnane ning on selge, et mõlemad liinid vajavad edasisi arenguid. Tartu suunal on see pikalt plaanis olnud, kuid Via Baltica on seni kõrvale jäänud,“ selgitas Simson objektide valikut.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Käsi­raamatud ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Raxoest otsib INSENER-GEODEETI

M-Partner HR OÜ

11. august 2017

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

Harmet otsib UUSI SPETSIALISTE Kumnasse

Harmet OÜ

03. august 2017

Ehituse erilehed