27. aprill 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaata Riigihanke käsiraamatu värskeid täiendusi

Riigihankeid saab vaidlustada nelja-astmeliselt: esiteks vaidlustuskomisjon, siis halduskohus, seejärel ringkonnakohus ja kõige lõpuks riigikohus. Vaidlustuskomisjon kulusid välja ei mõista, seega peaks vaidlustaja oma vaidlustusega seotud kulud nõudma hankijalt välja kohtu kaudu, kirjutab Äripäeva Riigihanke käsiraamatu 65. täiendus.

Riigihanke käsiraamatu kodulehekülg on http://kasiraamat.ee/et/riigihange.

Käsiraamatu täiendusi saate veebis lugeda varem kui paberil. 

Käsiraamatu veebis täiendati:

ptk 11 lühisisu

ptk 4.1.7.1. Sõitjaveo avaliku teenindamise leping

ptk 8.3. Pakkuja või taotleja kõrvaldamine hankemenetluselt

ptk 8.3.3. Hankemenetlusest kõrvaldamine valeandmete esitamise tõttu

ptk 11.6.2. Kaebus vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks

ptk 5.9.1. Hanketeade

Riigihanke käsiraamatu järgmine täiendus ilmub juulis2017.

Edaspidi:

uus riigihangete seadus

 

Vaidlustuskomisjoni menetluskulude hankijalt väljamõistmise kohta on nüüd olemas täiendatud kohtupraktika, mille kohaselt on võimalik nõuda õigusabikulusid riigivastutuse seaduse alusel kohtus ja selleks ei pea pöörduma vaidlustuskomisjoni. Kohus on seisukohal, et kui vaidlustuskomisjoni hinnangul on hankija õigusvastaselt käitunud ja sellest tulenevalt tekivad pakkujale kulud, siis saab vaidlustuse kulusid välja nõuda (vt täpsemalt ptk 11.6.2).

Riigikohus käsitles sõitjateveo avaliku teenuse lepingut ja leidis, et ühistranspordiseaduses toodud reegel sõlmida veoleping ettenähtud tähtajal enne teenuse osutamist on ülekaalus muude asjaolude ees ja võimaldab ka hankemenetluse valikut suunata (vt ptk 4.1.7.1).

Valeandmete tuvastamiseks tohib riigikohtu hinnangul hankija küsida pakkuja käest täiendavalt andmeid ega pea piirduma ainult hanketeates küsitud dokumentidega. Kui hankijale selgub, et pakkuja võib olla esitanud valeandmeid, siis peab hankija kohe aktiivselt tegutsema, sest valeandmete esitamise korral ei tohi sellise pakkujaga hankelepingut sõlmida (vt täpsemalt ptk 8.3).

Autor: Tuulikki Laesson Riigihanke käsiraamatu peatoimetaja

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785