Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 25. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kotka Tervisemaja koosneb kolmest osast: A- ja B maja  on kokku 4000 m2 suurune. C-maja on ca 3500 m2 suurune ning valmib 2017. aasta III. kvartalis. Lisaks erinevatele kliinikutele hakkab Kotka Tervisemaja C-maja 1. korrusel asuma ka Selveri kauplus, mis avatakse 2017. aasta IV. kvartalis.

Kaamos Ehitus AS-i tegevjuhi Alo Nõmmiku sõnul pole vana, nõukogudeaegse hoone ümberehitamine just väga levinud trend, vaid pigem on optimaalsem vana hoone lammutada ja uus, energia- ja ruumiefektiivsem hoone selle asemele ehitada.

“Ümberehitus on otstarbekas, kui on võimalik säilitada hoone väärtuslikke elemente. Kui hoone konstruktsioon vastab vajalikule plaanilahendusele ja uue hoone funktsionaalsusele, siis tasub kaaluda olemasoleva vana hoone rekonstrueerimist. Kui mitte, siis on soodsam ehitada algusest peale uus hoone,” nentis Nõmmik.

Kotka Tervisemaja asutaja, Raul Niin selgitas, et kuna kinnistu soetati juba arendusfaasis, mil hoone rekonstrueerimiseks oli väljastatud ehitusluba ja hoones olid tööd juba alanud, siis analüüsides hoonete funktsionaalsust, nenditi koostöös ehitajaga, et kompleksi A- ja B-hoone lammutamine pole vajalik, kui  väiksema, eraldiseisva C-hoone parema funktsionaalsuse tagamiseks on mõistlik ehitada uus hoone. “Selle otsusega säilitasime aastakümne-pikkuse ajalooga ühiskondliku hoone, andes vanale hoone uue kaasaegse lahenduse ja veel aastakümnete pikkuse eluea,” sõnas Niin.

Nõmmik selgitas, et vana hoone ümberehitamise suurimaks väljakutseks oli mahutada kõik uued ja vajalikud kommunikatsioonid olemasolevasse hoonesse. “Väga palju projekteerimis- ja ehitusküsimusi tuli lahendada jooksvalt, et tervisekeskuseks vajalikud lahendused sobituksid uuel kujul n-ö vanasse vormi. See nõudis projekteerija, ehitaja ja tellija tihedat koostööd,” rõhutas Kaamos Ehituse tegevjuht.

Tervishoiul kõrged nõudmised

Niine hinnangul pole tervishoiuteenuste hoonete ega ruumide nõudmised lihtsad ning kui lisada veel vana hoonega kaasnenud piirangud, siis polnud ehitajatel lihtne kõiki vajalikke süsteeme uude kompleksi mahutada. “Ometigi suudeti kõik nõudmised ning vajadused täita – see nõudis erinevate osapoolte tihedat igapäevast koostööd.”

Ta lisas, et alati on lihtsam minna kergema vastupanu teed ja luua midagi uut, samas, kui on võimalik säilitada varasemat väärtust, siis ei tasu ehitusprotsessi keerukusest heituda ning võimalusel säilitada vana hoone väärtus uue funktsiooni kaudu.

“Kindlasti eristub Kotka Tervisemaja teistest vastvalminud tervisekeskustest oma tervikliku sisu poolest. Lisaks apteegile, perearstikeskusele ja mitmetele hinnatud eriarsti pädevuskeskustele on majas ka kaasaegne diagnostikakeskus ja haiglakompleks. Meilt saab patsient kõik vajalikud uuringud ja kaasaegse ravi ühest majast. Sellist erinevatest tervishoiuvaldkonna teenuseosutajatest koosnevat tervikliku tervisemaja Eestis ja lähiriikides teist ei ole,” rõhutas Niin.

Kotka Tervisemaja koondab ühe katuse alla erinevaid tervishoiuvaldkonna ettevõtjaid-teenuseosutajaid. Raul Niin selgitas, et kogu ehitusprotsess on omakorda aidanud kaasa ka kliinikutevahelisele aktiivsele koostööle ja sünergia leidmisele. “Hoone rekonstrueerimisest alanud koostöö on kandunud meie erakliinikute igapäeva ning erinevad pädevuskeskused alates perearstidest ja radioloogidest, lõpetades hamba- ja plastikakirurgidega teevad seeläbi senini tugevalt koostööd, mis tähendab, et me saame erinevates kliinikutes pakkuda ühiselt kõrget ennetus- ja ravikvaliteeti, sest kliinikute n-ö vundament ja eesmärgid on ühised,” nentis Niin. 

Tema sõnul on Kotka Tervisemajas kasutusel nii regiooni kõige uuemad tehnoloogilised lahendused kui ka meditsiinisektori arengule vastavad uued ravilahendused, mis muudavad ka ravikvaliteedi taset varasemast paremaks.