Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 10. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kulbach on osalenud Tartu ja Tallinna Laululava kõlaekraanide loomisel, katsetamisel ja ehitamisel. Kulbach on projekteerinud mandrit ja Muhumaad ühendava rippsilla ning Tartu Jaani kiriku katusekonstruktsioonid.

Erakordne on tema panus Jägala vantsilla, Tartu Emajõe jalakäijate ja Nõmme Mustamäe suusatajate terassilla projekteerimisel. Kulbach osales ka Viljandi lossimägede rippsilla uuendamisel. Ta on olnud eksperdiks metall- ja ruumkonstruktsioonide, kraanade ja reservuaaride projekteerimisel ning nende seisukorra hindamisel.

Koos TTÜ teadlase Johannes Aarega projekteeris ta seeria mastkraanasid kuni 100 meetri kõrguste ja 1000 tonni raskuste rektifikatsioonikolonnide monteerimiseks, mille eest saadi Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu preemia. Ka projekteerisid teadlased originaalse painutamisseadme suurte terasest õlireservuaaride kokkumontaažiks.

Koostöös Johannes Aarega avaldati esimene eestikeelne metallkonstruktsioonide õpik. Koos Leonid Allikaga publitseeriti esimene eestikeelne puitkonstruktsioonide õpik. Kulbach on avaldanud rohkem kui 140 teadusartiklit, kaks monograafiat ja mitmeid olulisi erialavaldkonna õpikuid.

Kulbach on olnud juhendajaks mitmetele tänastele tippteadlastele, näiteks Jüri Engelbrechtile, Karl Õigerile ja Juhan Idnurmele.

Oma jõuga läbi tulest ja veest

TTÜ emeriitprofessor Karl Õiger on Valdek Kulbachiga alates kandidaaditöö tegemisest aastal 1967 nii õpilasena kui hiljem kolleegina palju koostööd teinud, mitte ainult  teaduslikku tööd, vaid ka näiteks metsatöödel. „Kord koristasime tormimurdu – seal nägin,  mis puust mehega tegu on. Nagu ta tööd murdes tavatses öelda: „Oma jõududega läbi tulest ja veest”. Aga nii on olnud ka teaduses. Väga oluline oli Nõukogude Liidus eestikeelsete õpikute kirjutamine, see arendas eestikeelset terminoloogiat ja lihtsustas üliõpilaste õpinguid. Sama olukord on ehituskonstruktsioonide alaste normide kavandamisel ja nende harmoniseerimisel eurokoodeksitega,“ kinnitab Õiger ja tunnustab Kulbachi erakordset keelevaistu.

Insenerina suudab juubilar kiiresti läbi näha probleemi tagapõhja ja anda hea lahenduse. Eestis on ta  tunnustatud teraskonstruktsioonide spetsialist. „Valdek Kulbach on rippkonstruktsioonide teooria ja praktika korüfee ja sel alal rahvusvaheliselt tunnustatud. Nii kolleegide, üliõpilaste kui kraaditaotlejatega suhtlemisel on ta väga tasakaalukas ja igati abivalmis ning kunagi ei teki probleeme jutulepääsemisega või kartust oma segase küsimusega esineda,“ ütleb Õiger.

Valdek Kulbachi eriline teaduslik panus on eelpingestatud sadulakujuliste ja radiaalsete rippkatuste ning rippsildade mittelineaarse töö teoreetilisel ja eksperimentaalsel uurimisel ja arvutusteooria väljatöötamisel. Emeriitprofessor Õiger rõhutab, et seejuures on omaette teemaks vabalt deformeeruva kontuuriga sadulakujulise rippkatuse probleemid ja sellise konstruktsiooni evitamine. „Näiteks olgu Tartu laululava kõlaekraan. See on omapärase käitumisega süsteem juba selles mõttes, et tema jäikus koormamisel kasvab. Kogu maailmas ei ole sellist lahendust riskitud kasutada,“ kinnitab Õiger.

Akadeemik Kulbachi peamisteks uurimistöö teemadeks on teraskonstruktsioonide töötamise analüüs, filtratsiooni- ja nõlvastabiilsusprobleemid, temperatuuripingete valdkond ning rippkonstruktsioonide arvutamise probleemid.

Kulbach on Tampere Tehnikaülikooli audoktor, Eesti Vabariigi teaduspreemia ja elutöö preemia laureaat, talle on antud Valgetähe IV klassi teenetemärk ning aastal 2000 nimetati Kulbach Eesti Inseneride Liidu Aasta Inseneriks.