Uuringud: tsement neelab suurtes kogustes kasvuhoonegaase

Arvatakse, et tsemendi tootmisel kasutatav fossiilkütus ning tehaste tööprotsess tekitab 5% kogu maailma kasvuhoonegaasidest. Tuginedes viimastele uuringutele võib tsement endasse tagasi neelata suure osa sellest süsinikdioksiidist – piisavalt et elimineerida ligi veerand gaasidest, mis erituvad tsemendi tootmisel, kirjutab ajakiri Roads and Bridges.

Tsemendi valmistamiseks eraldatakse lubi (kaltsiumoksiid) lubjakivist (kaltsiumkarbonaat) põletades seda temperatuuril 1000 ° C. Selle protsessi käigus tekib suures koguses süsinikdioksiidi (CO2) – pool tsemendi tootmise käigus tekkivatest kasvuhoonegaasidest. Teine pool tekib tsemendiahjude kütmisest fossiilkütusega.

Hea uudis on see, et hoonete lammutamisel neelavad mört, betoon ja killustik endasse järkjärgult CO2 ning seda protsessi kutsutakse karboniseerumiseks. Õhus olev CO2 tungib tsemendis olevatesse väikestesse pooridesse, kuhu see jääb koos teiste kemikaalide ja veega lõksu. Järgneva reaktsiooni käigus teiseneb CO2 teiste kemikaalide ning veega. Tekib küsimus, kui suures koguses CO2 on kogu maailma tsement endasse imanud? 

Tegurid, mis mõjutavad CO2 imendumist

Grupp Hiina teadlasi asus seda California Tehnoloogiainstituudis Pasadenas välja uurima. Teadlased kaasasid koostöösse California Irvine Ülikooli teadlased, samuti teisi USA ja Euroopa teadureid. Üheskoos kogusid nad üle kogu maailma andmeid tsemendi kasutamise kohta: milline on betoonseinte paksus, betooni kvaliteet erinevates ehitistes, betoonhoonete eluiga ning mis juhtub betooniga pärast hoone lammutamist.

Teadlased külastasid ka erinevaid ehitusplatse maailma suurimaks tsemenditootjaks tunnistatud Hiinas, et saada ülevaade erinevatest teguritest, mis mõjutavad CO2 imendumist tsementi. See hõlmas kõike alates betoonis kasutatava killustiku suurusest ja viibimisest vabas õhus kuni selleni välja, et kui palju tsementi kasutati paksus betoonis võrrelduna õhukese mördiga kaetud seintega, kus see oli CO2-le kergemini avatud. 

Neelab rohkem kui metsad

Tulemused heidavad hoopis teistsugust valgust tsemendi kumulatiivsest mõjust kliimale. Teadlased väidavad Nature Geoscience veebikeskkonnas, et ajavahemikul 1930 kuni 2013 neelas tsement endasse kuni 4,5 gigatonni süsinikku või rohkem kui 16 gigatonni CO2. See teeb 43% kogu süsinikust, mis eritub tsemendiahjudes lubja väljapõletamisprotsessil lubjakivist. Teadlased väidavad, et see moodustab rohkem kui 20% süsinikust, mida metsad on viimaste aastakümnete jooksul endasse neelanud.

Stanfordi ülikooli teadlane ütleb, et need tulemused ei muuda oluliselt üleüldist pilti kasvuhoonegaasi heitkoguste kohta. Siiski lisab see veel ühe infokillu just sellesse süsiniku mudeli osasse, mis on seni tundmatu – kui palju süsinikku imetakse endasse maal. Tulevikus tuleb tsement kirja panna nende asjade nimistusse, mis neelavad atmosfäärist süsinikku.

Ühe teadlase arvamuse järgi on võimalik, et tulevikus võiks tsement endasse imeda isegi rohkem CO2, kui toodab. Selline asi saaks võimalikuks ainult juhul kui leitakse alternatiiv fossiilkütusele ning suudetakse kinni püüda ja lahti saada gaasidest, mis tekivad tsemenditehastes lubjakivi põletamisel.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed