Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 24. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valitsuse algatatud metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis muudab metsaomanikule metsade majandamisotsuste tegemise selgemaks, läbis Riigikogus esimese lugemise 22. märtsil.

Eesti Maaülikooli metsakasvatuse osakonna juhataja, professor Hardi Tullus selgitas, et metsade majandamise, puidu raiumise ja selle varumise peamine väärtus globaalse soojenemise ja kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamises on, et pidevalt kasutaks metsast saadavat puitu ja hoiaks seda ringluses ning jäetaks fossiilne kütus põletamata.

Kõige lihtsam puidu kasutusviis on professori sõnul selle rakendamine energia saamiseks, sest puidu põletamisel jääb alternatiiviks olev fossiilne kütus (nafta, maagaas, põlevkivi jne) põletamata. Fossiilsest kütusest jäävad omakorda kasvuhoonegaasid ehk näiteks süsihappegaas (CO2) atmosfääri lahti laskmata. Puitu põletades tekib ka teatud  kogus CO2-te, aga metsas kasvavad puud seovad selle gaasi uuesti, tõdes Tullus.

Puidukasutuse mõte on asendusefekt

“Veelgi olulisem on panna puit nö majadesse ehk ehitada hooneid kasutades puitu. Siis me võtame selle süsiniku tükiks ajaks ringlusest välja. Loomulikult iga hoone ükskord, kas mädaneb või põleb ära, aga seda hoonet ehitades jääb meil tootmata tsement, raud, plastmass jne, mille tootmine tähendab väga suures koguses fossiilse kütuse kasutamist. Puidu kasutamise mõte ongi asendusefekt – puiduga vähendatakse ja asendatakse fossiilsete kütuste kasutamist,” põhjendas Tullus ja lisas, et erinevaid arve selle kohta, kuivõrd on puidu kasutamine keskkonna säästmisel efektiivsem, on välja käidud mitmeid.

Näitena tõi ta välja arvutuskäigu, et tonn puitu või tonn süsinikku, mis me puithoonete puhul seina paneme, vastab mitmele tonnile fossiilsest kütusest vabanevale süsinikule, mis jääb atmosfääri CO2-na lahti laskmata.

“Kui me vaatame metsandust kitsalt, siis metsa masinaga raiuma minnes paneme sinna paaki ju naftat ja firmajuht sõidab džiibiga ja kontor vajab töötamiseks energiat. Kindlasti me kulutame fossiilseid kütuseid ka metsa kasvatades ja  raiudes, aga kuna mets kasvab ise, siis metsamajandamisesse pandav energia ja puiduga tagasisaadav energia on võrdluses 10-40 korda rohkem,” tõi Tullus välja.

Maaülikooli professor rõhutas ka, et puidu asendusefekt on paraku nähtus, mida näiteks Euroopa Liit ei taha Eesti käest metsade kohta aru pärides arvesse võtta. “Brüssel annab meile ette, et süsinik peab olema metsas, see on puudes ja mullas, aga seda ei saa sinna lõplikult kuhjata. Me ei saa metsa abil lõpmatult ringlusest süsinikku välja võtta, aga me saame oluliselt vähendada inimeste poolt atmosfääri fossiilsete kütuste põlemisel selle paiskamist. Naiivsed on need, sealhulgas ka Brüssel, kes nõuavad, et süsinik peaks olema metsa ladustatud. Seal on teatud piirid, väljaarvatud siis raba, kus turbasammal kasvab ja ladestab orgaanilist ainet, millest poole moodustab süsinik. Mets on pigem tööriist või töövahend, millega pidevalt väärtust toota,” leiab Tullus.

90 protsenti tõhusam alternatiividest

Soome keskkonnaministeeriumi vanemspetsialist ja arhitekt Matti Kuittinen leiab samuti, et puitmajade suurim efektiivsus on teiste ehitusmaterjalide kasutamisel tekkivate gaaside emissioonide vähendamine. Sealjuures kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise vahe puidul ja teistel materjalidel võib sõltuvalt hoone disainist, geomeetriast, akendest ja fassaadist varieeruda puidu kasuks 5-90 protsenti. Ehk et puitu on ehitusel igal juhul keskkonna säästmise mõttes kasulikum kasutada.

“Soomes moodustub suurem osa tüüpilise kortermaja C02 emissioonist operatiivsest energia kasutamisest ja see on ligikaudu 63 protsenti, mis väheneb järjest paraneva energia efektiivse kasutamise tõttu. Teine suur emissiooniallikas on ehitusmaterjalid (26 protsenti) ja nende osakaal emissioonis tõenäoliselt pigem kasvab, kuna ehitamisel kasutatakse järjest rohkem erinevaid materjale. Meie arvates ongi energiatõhususe regulatsioonid aetud liialt kõrgele ning nüüd oleks tarvis vaadata teisi etappe, et olla keskkonnasäästlikumad. Materjalide efektiivsus on hetkel meie peamine agenda,” rääkis Kuittinen. Ta lisas, et Soomes üritatakse üha rohkem ehitada maju, mis säilitaksid süsinikku võimalikult palju ja kaua.

Soome keskkonnaametnik tõdeb, et ta pole kursis Eesti majade süsinikumahutavuse arvudega, kuid rõhutab, et see teema peaks olema riikliku metsapoliitika lahutamatu osa. “Süsiniku tasakaalu vaatepunktist on parim hoiustada seda puidus niikaua kui võimalik. Eelistatult sadu aastaid, mis on näiteks puitmajade ja mööbli puhul täitsa optimaalne. Kõik alternatiivid fossiilsetele ja mittetaastuvatele materjalidele on tähtsad, aga neid tuleks alati uurida ka terve elutsükli vaatenurgast. Kasutades puitu majade raamide ehitamisel ja disainis selliselt, et see jääb puutumata sadadeks aastateks, on kõige parem ja rahaliselt optimaalsem viis atmosfäärilise süsiniku säilitamisel,” leiab Kuittinen.