Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 16. märts 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aasia ekspert: parkideta saab Tallinnast betooni ja kaubakeskuste linn

Mainori õppehoone kõrvale rajatud park on õpilaste seas populaarne.
Foto: KPMS
Praegu kerkib Tallinnasse ligi 250 uusarendust ja mitu kaubanduskeskust, kuid ei ainsatki parki. Ettevõtluskõrgkooli Mainor jätkusuutliku arengu õppejõu Aminul Islami sõnul peaks Tallinn rajama parke ennekõike enda kruntidele, kuid kohustama seda läbi detailplaneeringu tegema ka arendajaid.

Aminul Islami sõnul peaks linn rajama parke ennekõike enda kruntidele, kuid kohustada seda läbi detailplaneeringu tegema ka arendajaid. “Näiteks võiks suuremate arenduste puhul nõuda, et roheala moodustaks krundi territooriumist mingi osa. Ärimehed ehitavad ju ikka nii tihedaks, kui linna planeering seda lubab. Meil lähevad suured elu- ja ärirajoonid sadamas puhtalt betooni täis,” ütles Islam.

 

“Paljud olemasolevad pargid on halvasti ligipääsetavad ja ei paku müra ega õhureostuse eest kaitset. Näiteks asuvad Rävala ja Mere puiestee rohealad mitmerealiste magistraalide kõrval. Võiks õppida Barcelonast, mis on Tallinnast mitu korda rahvarohkem linn, kuid kunstiteoste ja kõrgete hekkidega privaatseid parke täis pikitud,” rääkis Islam.

 

Aminul Islami sõnul saaks rohelust luua ka juba olemasolevasse linnaruumi kunstlike vahenditega. “Näiteks tehti Tartu raekoja platsile ja Tallinna Rotermanni väljakule sel talvel kuuskedest väikesed metsatukad. Rääkimata Singapuri kuulsatest modernsetest aedadest, kus on tehispuud ja -struktuurid lastud roheliseks kasvada.”

 

Jätkusuutliku arengu eksperdi hinnangul on rohelusega Tallinnas olukord pigem halvemaks läinud. “Kui nõukogudeaegsetesse mägederajoonidesse planeeriti hoovidesse muruplatsid ja mänguväljakud, siis praeguseks on neist saanud parklad.”

 

“Kõikjale ei pea muruplatse rajama. Tornimäe on kõrghoonete piirkond ning seal on päikesevalgus niikuinii varjatud. Seda piirkonda saab terviklikkuse loomiseks veelgi tihendada.”

 

Aminul Islami sõnul on maailmatrend Tallinnale vastupidiselt roheluse suunas. “Suurlinnades haljastatakse katuseid ja istutatakse kõrrelisi, et putukad ja linnud tagasi meelitada. New Yorki rajati vanale raudteemagistraalile 2,3-kilomeetri pikkune jalakäijate roheala, kus võib end tunda peaaegu nagu maakohas. Sarnaselt oleks Tallinna linn võinud sadamast läbi Rotermanni kvartali kesklinna planeerida rohekoridori. Kõik pole siiski kadunud, tühje krunte ja otstarbeta tööstusmagistraale on veel piisavalt alles.”

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785